Eesti pakub pagulastele tasuta eesti keele õpet ning tõlketeenust. Kui pagulane leiab aga töökoha, tuleb tal oma keeleõpingute eest ise tasuma hakata. Postimees küsis lugejate kogemusi, mismoodi mujal riikides välismaalastele keelt õpetatakse.
Lugejate kogemused: kuidas teised riigid välismaalastele keelt õpetavad?
29. mai 2015, 15:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogemusi jagasid eri staatuses välismaal elanud – nii tööotsijad kui töötajad, ajutiselt lähetuses olnud kui õppurid.
Soome
Soomes on keeleõpe väga hästi korraldatud, kirjutas üks lugeja. «Aastane kotoutumiskursus 800 eurot + tasuta õppematerjal. Eestlasena on kursusel lihtne suhelda, kuid grammatika on keeltel siiski erinev. Mõned mustanahalised ja naised, kes järjest lapsi saavad, istuvad kursusel 3-4 aastat... Antud kursus annab üldjuhul A2 taseme, maksimum B1.
Kui soov keelt täiendata, peab oma raha välja käima YKI kursusele (3 kuud) 420€ (100€ kesktaseme sooritamise eksam), kuid alla kolm aastat Soomes elanud töötu inimene saab ka selle koolitusel käies 750 euroga kätte. Kursuse lõpus tase B2.»
Teise lugeja kogemus Soomest oli aga kummalisem: «Kolisin Soome üle 12 aasta tagasi. Ei olnud plaanis hakata abirahade peal elama, kuid soovisin leida võimalikult kiiresti tööd, sestap läksin Töötuametisse end arvele võtma. Umbes nädala pärast kutsuti esimesele kohtumisele. Seal oli grupp tumedanahalisi ja paar europiidi, nii 20-pealine rühm. «Koolitus» toimus inglise keeles. Esimese asjana teatas koolitaja, et «nii, kõigepealt tuleks teil kõigil õppida lugema ja kirjutama.» Mul jäi karp lahti, olen kõrgharidusega ja juba tollal rääkisin-lugesin-kirjutasin soome keelt täiesti vabalt. Ok. Kui selle teemaga olime ühele poole saanud, et tuleks ikkagi osta lugeda ja kirjutada, siis ülejäänud 3/4 «koolitusest» koosnes istruktsioonist, kuidas saada abirahasid-toetusi. Aga ma ei tahtnud ju toetusi, ma tahtsin tööd! Sinnapaika minu «õpingud» jäidki, umbes poole aasta pärast leidsin töö omal käel akadeemilisel alal.»
Taani
«Kui Taanis saada kätte elamisluba ja kohalik isikukood, on riigi poolt lubatud võtta tasuta taani keele kursuseid esimese viie aasta jooksul. Kursused on väga ilusti ära jagatud kolmele tasemele vastavalt inimese haridustasemele, seega garanteeritakse kursusesisene tase ja motiveeritus. Kuna õppejõud on antud kursustel valdavad enamuses super toredad, siis on lihtne kogu õppeprotsessiga kaasa minna ning umbes pärast poolt aastat kursust hakkab keel juba loogiliseks muutuma. Kahe aasta intensiivse keeleõppega saab kätte kesktaseme tunnistuse, mida arvestavad ka kohalikud tööandjad.»
Saksamaa
«Saksamaal on kõik lasteaiad saksakeelsed. Lapsed suunatakse kohe kooli, saksakeelsesse. Muid pole. Seega on laste keele õppimise probleem lahendatud. Täiskasvanutel on võimalus riigi kulul riigikeelt õppida.»
Üks lugeja tundis, kuidas keeleõpe riigiga lähendas: «Elasin 2013/2014 aasta Saksamaal, ei olnud pagulane, vaid töölähetusel, aga saksa keele õpe ülikoolis oli tasuta nii õpilastele/teaduritele kui ka nende kaasadele. Keeleõpe on väga oluline, ilma sellete pole integratsioon võimalik. Nüüd iga kord, kui Saksamaale lähen, tekib siis pärast Baltimaade ja Poola läbimist selline väike tunne, justkui «tuleksin võõrsilt koju» - asi nimelt selles, et hakkad aru saama, mida inimesed räägivad.»
Itaalia
Üks lugeja osutas, et keeleõppes on ülimalt oluline praktiseerida keelt ka väljaspool keeletundi. «Õppisin Itaalias kaks kuud itaalia keelt (mul oli stipendium). Minu õnneks sattusin tänu oma tuttavale itaaallasele elama kohta, kus elasid ainult itaallased, va minu toakaaslane, kes oli Columbiast, aga ta rääkis itaalia keelt vabalt. Rahvast käis kursusel palju, ja uskuge mind, kursusest üksi ei piisa.»
Belgia
«Läks laps kohalikku kooli esimesse klassi. Kool oli muidugi tasuta. Nende laste tarvis, kes ei osanud prantsuse keelt (21 õpilasest 7), oli esimeses klassis spetsiaalne abiõpetaja.»