Andmekaitse inspektsiooni käed ei ulatu saatkondadeni

Tiina Kaukvere
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumi ja Ameerika Ühendriikide vaheline suursaatkonna memorandum.
Siseministeeriumi ja Ameerika Ühendriikide vaheline suursaatkonna memorandum. Foto: Liis Treimann

Andmekaitse inspektsioon kinnitas, et ei tee järelevalvet välisriigile kuuluva saatkonna tegevuse üle.

Postimees palus Andmekaitse inspektsioonilt hinnangut USA saatkonna tegevuse kohta hoone läheduses viibivate inimeste jälgimisel ja pildistamisel.

Inspektsioon teatas, et neil puudub järelevalve pädevus välisriigile kuuluva saatkonna tegevuse üle, mis puudutab inimeste ja välisriigi saatkonna omavahelist suhtlust.

Inspektsiooni avalike suhete nõunik Margit Liivoja tõi välja, et saatkondadel on ohutuse tagamiseks õigus asukohariigi territooriumidel kasutada turvameetmeid ja riigil on kohustus aidata kaasa oma territooriumil välissaatkonna turvalisuse kindlustamiseks. «Sarnaselt  toimivad ka Eesti saatkonnad välismaal,» lisas Liivoja.

Kahtlust äratavate isikute tuvastamiseks teevad saatkonnad koostööd politseiga, kellele kehtib isikuandmete kaitse seaduses sätestatud minimaalsusprintsiip ehk välisriigi saatkonnale edastatakse isikuandmed ulatuses, mis on vajalik kindlate eesmärkide saavutamiseks, lisas Liivoja.

«See printsiip kehtib osas, mis ei ole kaetud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe valdkond ei kuulu Andmekaitse inspektsiooni pädevusse,» lisas ta.

Postimees kirjutas täna, et  USA suursaatkonna salajane üksus jälgib juba aastaid pealinna tänavatel liikuvaid inimesi, kogub turvalisuse tagamise põhjendusel isikuandmeid ja kannab kahtlaselt käitujad üleilmsesse terroriandmebaasi.

Jälgimisüksuse tööjuhend näeb vaatlejale kahtlasena tunduva inimese märkamisel ette viis võimalikku häireastet. Esimene aste on saavutatud juba sellega, kui inimene viibib saatkonda ümbritsevas mõnesajameetrises ehk punases tsoonis nähtava põhjuseta. Tehnilises mõttes kvalifitseerub selleks ka Lembitu või Rävala puiestee pargis istumine.

Kuigi asjaolud on üsna erinevad, käsib tööjuhend kõigi kolme madalama taseme puhul vaatlejal asjaolud üles märkida, salvestada inimese tegevus telefonikaameraga ja teha intsidendi kohta raporti andmebaasi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles