Ida-Virumaa omavalitsustegelased ja poliitikud on äkki kui taevast kaela langenud pagulaste küsimuse puhul koos kohaliku elanikkonnaga arusaamatuses. Ühel meelel ollakse, et Eesti pole suureks pagulaste vooluks valmis.
Ida-Viru juhid pole võimalikust põgenike voolust suures vaimustuses
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
30. mai 2015, 10:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illuka vallavanem Oleg Kuznetsov ütleb, et Illuka on ainuke vald, millel on pagulaskeskuse kogemus − selle põhjal võib öelda, et inimesed on inimesed, on nad valged või mustad, kirjutab Põhjarannik.
Vallavanema sõnul on siiani küsimus, miks Illukal suleti veebruaris 2013 põgenikekeskus, mis nüüd asub Vaos Lääne-Virumaal.
«Siiani arvan, et Illuka sobis keskuseks palju paremini kui Sirgala ja Viivikonna, millest juba räägitakse, et sinna võiks pagulasi paigutada,» rääkis Kuznetsov.
«Arvud, mis meediast läbi käivad, ei ole reaalsed, me ei saaks sellise hulga pagulastega hakkama. Muidugi võib kõike üle elada, aga milleks endale ilmselt üle jõu käivaid kohustusi võtta?! Meie ministrite kohus on teha nii, et see karikas läheks mööda,» arvas Kuznetsov.
Riigikogu liige Valeri Korb, varasem Kohtla-Järve linnapea, arvas, et pagulaste arv, mis on praegu Eesti puhul nimetatud, on liiga suur.
«Selleks, et näiteks Kohtla-Järve saaks pagulasi vastu võtta, peaks olema riigieelarves rida, sest linnaeelarves selliseid võimalikke kulusid pole,» rääkis Korb.
Narva linnapea Eduard East tunnistas samuti, et «pole eufoorias sellest põgenike teemast». East arvab, et nii eesti kui vene keelt kõnelevad inimesed võtavad Eestis põgenike teemat valuliselt.
Pikemalt loe Põhjarannikust.