Gruusia separatistlike piirkondade esindajad peaksid Moskva nõudmise kohaselt saama koha järgmisel kuul algavate rahvusvaheliste läbirääkimiste laua taga, et osaleda aruteludes oma vabariikide tuleviku kujundamisel, samas kui nende seljatagust jäävad ka edaspidi kaitsma vene sõdurid.
Vene Föderatsiooni välisministri Sergei Lavrovi sõnul toonitati seda seisukohta ka eilsetel läbirääkimistel ELi juhtidega, vahendas AFP. «Me andsime selgelt märku, et Lõuna-Osseetia ja Abhaasia peaksid saama täieõiguslikud kohad arutelude laua taga,» ütles ta täna ajakirjanikele.
Genfis järgmise kuu keskel algavatest läbirääkimistest teatas eile president Dmitri Medvedev. Lavrovi sõnul saab peateemaks seal olema julgeoleku ja stabiilsuse tagamine Kaukaasias, mis tähendavat ka seda, et Gruusia ei tohi «uuesti militariseeruda».
Vene väed jäävad mässulistesse regioonidesse ministri sõnul veel «pikaks ajaks» ning rahvuvalvajad vahetatakse neis piirkondades välja regulaarvägede vastu. «Vähemalt ettenähtavas tulevikus on see täiesti vajalik, hoidmaks ära relvastatud aktsioonide kordumist,» ütles Lavrov.
Vene välisminister märkis, et eilse kohtumise järel on Euroopa Liit muutunud peamiseks garandiks sellele, et Gruusia ei kasuta jõudu Lõuna-Osseetia ja Abhaasia vastu, mille kohta saadi kinnitus ka paberil, vahendas Interfax.
Ta hoiatas samas taas katsete eest taasrelvastada Gruusia armeed, milles Moskva on juba varem korduvalt süüdistanud Ameerika Ühendriike. Lavrovi sõnul tuleb nii OSCE ja ka ELi reeglite kohaselt tingimata «hoiduda relvastuse tarnimisest konfliktitsoonidesse, seda enam ründavale poolele».
Moskva nõudmine lubada läbirääkimistele ka separatistide esindajad tekitab kindlasti vastuolusid, sest Venemaa kõrval on nende iseseisvust seni tunnustanud vaid Nicaragua, samas kui lääneriigid mõistsid selle hukka ja rõhutavad jätkuvalt Gruusia territoriaalse terviklikkuse kaitsmise vajadust.
Vene Föderatsioon kavatseb ametlikult diplomaatilised sidemed kahe separatistliku piirkonnaga sõlmida juba täna. Moskva on samas juba väljendanud muret mässuliste liidrite reisimisvõimaluste pärast ning kutsunud maailma üles neid samuti tunnustama.
Lavrov rõhutas siiski seda, et suhted Venemaa ja ELi vahel peavad hoolimata erimeelsustest edasi arenema ega tohi sattuda «pantvangi lahknevuste pärast ühele või teisele küsimusele lähenemisel». Tema kinnitusel pole Moskva muutnud liini strateegilisele partnerlusele ELiga ning juhindub ühistest huvidest.