Riigikogu sotsiaalkomisjoni tänasel istungil, kus oli luubi all varjupaigataotlejate majutuskeskuse tegevus, jõuti järeldusele, et pagulaste kiiremaks ja paremaks lõimumiseks ühiskonda tuleks täna kehtivad seadused üle vaadata.
Komisjon: varjupaigataotlejaid ja pagulasi puudutavad seadused tuleb üle vaadata
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
2. juuni 2015, 18:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ei tohi tekkida olukorda, kus pagulased saavad toetusi tunduvalt rohkem kui täna enamik inimesi teenivad oma tööga,» ütles sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk.
Komisjoni esimehe hinnangul puudub Eestil võimekus suurendada vastuvõetavate pagulaste arvu ilma, et see lööks mõra meie sotsiaalkindlustussüsteemi, vahendas riigikogu pressiesindaja.
«Eesti suhtub Euroopa lõunapiiril toimuvasse põgenike massilisse saabumisse täie tõsiduse ja osavõtlikkusega, kuid meie võimekusel varjupaigataotlejaid ja pagulasi vastu võtta on piirid,» märkis Kokk.
(Täpsustatud - algselt oli artiklis tsiteeritud Aivar Kokki, kes ütles, et ühe pagulase kulu riigile on umbes 20 000 eurot aastas, millele lisanduvad perekonna puhul ka vajaduspõhised toetused nagu toimetuleku- ja peretoetused. See väide ei vasta tõele. toim.)
Kokk lisas, et pagulasi ja varjupaigataotlejaid tuleb aidata ning Eesti on valmis jõukohaselt selles protsessis osalema, kuid me ei saa olla nõus kohustuslike kvootide pealesurumisega Euroopa Komisjoni poolt.
Sotsiaalkomisjonile majutuskeskuse tegevust tutvustanud AS Hoolekandeteenused juhatuse esimehe Maarjo Mändmaa sõnul tuleks varjupaigataotlejate ja pagulaste paremaks ühiskonda lõimumiseks lahendada nende töötamisega seotud probleeme ning investeerida rohkem keeleõppesse. «Kui pagulased suhtlevad kohalike elanikega ja asuvad kiiremini tööle, siis nad loovad Eesti riigile lisaväärtust ega ela toetustest,» ütles Mändmaa.
Varjupaigataotlejate majutuskeskuse tegevuse ülevaate kohaselt on seal hetkel 84 inimest, kellest 68 on varjupaigataotlejad ja 16 elamisloa saanud pagulast. Eelmisel aastal sai politsei- ja piirivalveamet kokku 67 uut taotlust ning sel aastal on vastu võetud 60 taotlust. Kõige rohkem on varjupaigakeskuses inimesi Ukrainast, Sudaanist ja Süüriast.
AS Hoolekandeteenused korraldab Eesti ainsa varjupaigataotlejate majutuskeskuse tööd Vao külas Väike-Maarja vallas Lääne-Virumaal. Ettevõte tegutseb sotsiaalministeeriumi haldusalas ning põhineb riigi kapitalil.