Hulk kooseluseadust toetavaid ühendusi pöördus eile riigikogu õiguskomisjoni poole, et uurida, milliseid samme astutakse, et sügisel vastu võetud kooseluseadus hakkaks uue aasta alguses kehtima. Komisjoni sotsiaaldemokraadist esimehe Heljo Pikhofi sõnul ei saa praegu aga veel selget vastust anda, millal ja mis kujul seadus jõustub.
Õiguskomisjoni poole pöördunud ühendused märkisid, et tegu on märgilise tähendusega seadusega, sest sellega saadeti selge sõnum, et kaitsta ja toetada tuleb kõiki perekondi, sealhulgas samast soost vanematega peresid. Nende sõnul võimaldab seadus kahel täisealisel inimesel oma kooselu registreerida ning leppida sellega kokku õigustes ja kohustustes, mis neil teineteise ja ühiselt kasvatatavate laste suhtes on.
Pöördumise kohaselt kaitseb kooselu registreerimine elukaaslasi ja nende kasvatatavaid lapsi, võimaldab reguleerida varasuhteid ja kokku leppida pärimisküsimustes ning elukaaslastel võtta kohustuse teineteist ülal pidada ja toetada. «Kooseluseaduse jõustumisega lõppeb ka praegune olukord, mille õiguskantsler on 2011. aastal kuulutanud põhiseadusega vastuolus olevaks, kus samasoolised paarid ei saa oma kooselu registreerida ning neile ei laiene pereelu kaitse. Kooseluseadus suurendab inimeste turvatunnet ning seega julgustab inimesi Eestis pere looma ja oma tulevikku siin planeerima,» märkisid nad.
Ühenduste hinnangul on väikese ühiskonna jaoks oluline astuda samme, mis hoiavad ja väärtustavad siin elavaid inimesi ja loovad keskkonna, kus eri perekondadel on Eestis hea elada.
Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti LGBT Ühing, Eesti Inimõiguste Keskus, MTÜ SEKY, Avatud Eesti Fond, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Eesti Naistearstide Selts, Naiste Tugi- ja Teabekeskus, Geikristlaste Kogu, Eesti Seksuaaltervise Liit, MTÜ Oma Tuba, MTÜ Ethical Links, Eesti HIV-positiivsete Võrgustik ning Facebooki nii eesti- kui venekeelse lehekülje «Aitäh, aga minu traditsiooniline perekond ei vaja kaitset» administraatorid ja aktivistid.
Parlamendi õiguskomisjoni juhtiv sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof märkis täna pöördumisele vastates, et seaduse jõustumiseks vajalike rakendusaktide väljatöötamine eeldab esmalt paljude ministeeriumide sisulist koostööd, et seadus saaks plaanitult ehk kõiki eluvaldkondi hõlmavalt jõustuda. «Teadaolevalt selles küsimuses praegu valitsuse tasandil üksmeel puudub, mistõttu rakendusaktide eelnõu väljatöötamist vabariigi valitsuse tööplaan ette ei näe,» nentis ta.
Pikhofi sõnul tuleb kooseluseaduse jõustamiseks muuta hinnanguliselt enam kui 90 seadust. Nii vajalike seadusemuudatuste suurt hulka kui eri eluvaldkondade reguleerimise spetsiifikat arvestades ei piisa tema sõnul selle küsimuse rahuldavaks lahendamiseks õiguskomisjoni initsiatiivist, vaid vaja on leida oluliselt laiem üksmeel riigikogus esindatud poliitiliste jõudude vahel.
«Sellega praegu tegeletaksegi. Seega praegu ei saa õiguskomisjoni poolt anda selget prognoosi, millal ja mis kujul kooseluseadus jõustub,» märkis Pikhof. «Kui käesoleva aasta sügisistungjärgu alguses ei ole kooseluseaduse rakendusaktide eelnõu riigikogule üle antud, tuleb paratamatult seaduse jõustumise tähtaega edasi lükata.»
Riigikogu eelmine koosseis võttis tuliseid vaidlusi tekitanud kooseluseaduse napi häälteenamusega vastu mullu 9. oktoobril. 40 riigikogu liikme algatatud seaduse poolt hääletas 40 Reformierakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning selle vastu oli 38 Reformierakonna, Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikut.
Rakendussätte kohaselt jõustub kooseluseadus järgmise aasta 1. jaanuaril koos rakendusaktidega.