Viljandis toimus hansapäevade raames Viljandimaa laulu- ja tantsupidu, mida saab videona järelvaadata.
Video: Viljandimaa laulu- ja tantsupidu järelvaadatavana
8. juuni 2015, 16:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ürituse korraldajad:
Selle aasta Viljandimaa laulu- ja tantsupidu «Tanzen und springen, singen und klingen» («Tantsima ja hüppama, laulma ja helisema» - toim) toimus Viljandi lauluväljakul.
Me tantsime ja hüppame, me laulame ja heliseme. Ka pillid ei vaiki hetkekski - muudkui hõiskavad. Rõõm muusikast on vallutanud me meeled, lossimäed ja Viljandi järv kajavad meile vastu. Ning sel õhtul on meile laulu- ja tantsupidu tähtsam kui kuld või hõbe ...
(vabas vormis Hans Leo Hassleri (1564-1612) madrigali sisu seletus)
Eesti laulupeotraditsioonid on alguse saanud Saksamaalt. Sealt, kust on pärit hansaliikuminegi. Meil Eestis on pidusid peetud pea poolteist sajandit.
Üheskoos meenutame viimase aastakümne laulu- ja tantsupidudel esitatud kauneid meloodiaid ja kirevaid mustreid. Samuti on kavas teosed, mis seatud spetsiaalselt Viljandi peo jaoks.
Tantsijad, lauljad ja pillimängijad tulevad kokku Eesti uusimale tunamullu detsembris valminud Viljandi lauluväljakule.
Ei maksa karta, et külalistel midagi keeleoskamatuse tõttu arusaamatuks jääb - tõlgime kogu informatsiooni ka saksa ja inglise keelde.
Tantsu- ja laulukeel on rahvusvaheline keel. Et aga iga sõna ja muster meie külalistele paremini arusaadav oleks, selleks räägivad tantsujuhid, dirigendid ja heliloojad teile ka oma lugusid, mis on inspireeritud esitatavatest teosest.
Kauni uue lauluväljaku kõlakoja alla koondub homme 2600 lauljat, tantsijat ja pillimängijat, seal hulgas külaliskollektiivid Harjumaalt, Tartumaalt, Järvamaalt, Lätimaalt, Saaremaalt ja Hiiumaalt.
Juhid on teile tuttavad nii Viljandimaa kui üldlaulu-ja tantsupidudelt. Nad räägivad teile ka oma lugusid esitatavatest teostest ja laulupidudest-tanstupidudest.
Oled väga oodatud, sest kuidas me ilma Sinuta tantsiks ja hüppaks, laulaks ja heliseks...
Idee autorid ja peo kunstiline toimkond:
Vaike Rajaste, Kristel Kermes, Liisi Toomsalu, Kadi Ritsing, Agnes Kurg, Maarika Reimand, Kristi Vastisson ja Tonio Tamra
Programm
ÜHENDKOOR, EUROOPA METSASARVEORKESTER HANSEHORNEFEST
«Koit»
Muusika Mihkel Lüdig (1880-1958), sõnad Friedrich Kuhlbars (1841-1924), juhatab Ivi-Heljo Harju
«Mu isamaa, mu õnn ja rõõm»
Muusika Fredric Pacius (1809-1891), sõnad Johann Voldemar Jannsen (1819-1890),
juhatab Taimi Välba
ÜHENDKOOR JA TÄISKASVANUTE SEGARÜHMAD
«Tanzen und Springen»
Muusika Hans Leo Hassler (1564-1612), redigeerinud Tonio Tamra (1962), juhatab Külli Salumäe. Tantsu autor ja lavastaja Vaike Rajaste (1960)
PuHKPILLIORKESTRID
«See kaunis maa»
Popurrii Kustas Kikerpuu (1937-2008) loomingust, seadnud Mati Põdra (1968), dirigent Bert Langeler
ÜHENDKOOR ja NOORTE SEGARÜHMAD
«Tulge, lähme tantsupeole»
Muusika ja sõnad Taavi Otsus (1987), juhatab Maarika Reimand. Tantsu autor Karmen Ong (1980), lavastaja Kertu Alvre
ÜHENDKOOR
«Lauldes»
Muusika Pärt Uusberg (1986), sõnad Andres Ehin (1940-2011) ja Ly Seppel (1943), juhatab Agnes Kurg
MUDILASKOORID
«Üle ilma»
Muusika Eeva Talsi (1988), sõnad Aapo Ilves (1970), seadnud ansambel Curly Strings, orkestrile seadnud Tonio Tamra (1962), juhatab Kadi Ritsing
«On meie keskel suvi»
Muusika Arne Oit (1928-1975), sõnad Ellen Niit (1928) ja Märt Hunt (1940), koorile seadnud Kadri Hunt (1964), liikumise seadnud Kadri Hunt, Märt Agu ja Kaie Tanner, sümfooniaorkestrile seadnud Jaak Jürisson (1956), juhatab Sirje Veerme
MUDILASKOORID, LASTEKOORID, POISTEKOORID
«Uhti, uhti, uhkesti»
Muusika ja sõnad eesti rahvaluulest, Heino Kaljuste (1925-1989) seadete alusel koorile seadnud Liisi Toomsalu (1984) ja Kristi Vastisson (1973) , orkestrile seadnud Tonio Tamra, juhatab Signe Ristisaar
MUDILASKOORID, LASTEKOORID, POISTEKOORID JA NOORTE SEGARÜHMAD
«Maailm heliseb»
Muusika Eeva Talsi, sõnad Aapo Ilves, seadnud ans. Curly Strings, orkestrile seadnud Riivo Jõgi (1987), juhatab Kadi Kask. Tantsu autor ja lavastaja Kristel Kermes (1990)
ESIMESE KUNI TEISE KLASSI SEGARÜHMAD
«Kall-kalli»
Tantsu autor Ene Jakobson (1945), lavastaja Maie Tammemäe. Muusika Raivo Kõrgemägi (1944) “Kui tuju on mõnus”, sõnad Irma Polari ja Leelo Tungal (1947), seadnud Jaak Jürisson, esitaja Musamari laulustuudio (muusika fonolt)
«Päikesejänkud»
Tantsu autor Helena-Mariana Reimann (1975), lavastaja Maie Tammemäe. Rahvamuusika, esitajad Meelis Mereäär, Tõnu Lingi, Siggi Dag (muusika fonolt)
KOLMANDA KUNI VIIENDA KLASSI SEGARÜHMAD
«Plaks ja pliks»
Tantsu autor Helena-Mariana Reimann, lavastaja Merilin Metsatsirk. Rahvamuusika, sõnad Leelo Tungal, esitajad ansambel Meie Mees ja Musamari mudilaskoor, dirigent Tiina Mee (muusika fonolt)
«Ümber küla ringi»
Tantsu autor Marina Kuznetsova (1962) (seade rahvatantsudest), lavastaja Merilin Metsatsirk. Muusika rahvalike tantsuviiside «Raabiku», «Ümber küla ringi» ja «Näpupolka» alusel seadnud ansambel Sannalise (muusika fonolt)
NAISKOORID, SEGAKOORIDE VALITUD NAISLAULJAD JA NAISRÜHMAD
«Tii»
Muusika Priit Pajusaar (1964) ja Glen Pilvre (1969), sõnad Aapo Ilves, teos redigeeritud autori poolt esitamiseks 2015.a. hansa laulu-ja tanstupeol, dirigent Vilve Maide. Tantsu autor ja lavastaja Kristi Pajuste (1974)
NAISKOORID, LASTEKOORID JA NEIDUDE RÜHMAD
«Kulla kutse»
Muusika Meelika Hainsoo (1979) ja Kristjan Priks sõnad Anzori Barkalaja (1968), orkestrile seadnud Kristo Matson, juhatab Riina Mankin. Tantsu autor Karmen Ong, lavastaja Ave Alvre
MEESKOORID, POISTEKOORID, 3. - 5. KLASSI POISTE- JA MEESTE TANTSURÜHMAD
«Meeste laul»
Muusika Veljo Tormis (1930), sõnad Paul-Erik Rummo (1942), juhatab Kuno Kerge. Tantsu autorid Vaike Rajaste ja Eliise Orav (2007), lavastaja Vaike Rajaste
MEESKOORID, POISTEKOORID
«Isad ja pojad»
Muusika Piret Rips-Laul (1965), sõnad Heiki Vilep (1960), juhatab Esta Kivisild
POISTEKOORID, TÄISKASVANUTE SEGARÜHMAD
«Kõige parem polka»
Muusika Timo Lossi, sõnad Heldur Karmo (1927-1997), seadnud Tõnis Kõrvits (1944), juhatab Kristi Vastisson. Tantsu autor Mait Agu (1951-1998), lavastaja Ave Alvre
VIIENDA KUNI ÜHEKSANDA KLASSI SEGARÜHMAD
«Jaani räpp»
Tantsu autorid Maie Orav (1941) ja Märt Agu (1980), lavastaja Anu Mikkor. Rahvalik muusika ja sõnad, räpi tekst Päär Pärenson (1979), esitajad Tiit Kikas, Indrek Kalda, Eesti Raadio laululapsed (dirigent Kadri Hunt), Rahvusooper Estonia poistekoor (dirigent Hirvo Surva) (muusika fonolt)
«Jõgeveste polka»
Tantsu autor Märt Agu, lavastaja Anu Mikkor. Muusika rahvaviis Jõgevestelt, esitab ansambel Virre” (muusika fonolt)
MEESKOORID
«Teretus»
Muusika Alo Ritsing (1936), sõnad Lydia Koidula (1843-1886), juhatab Alo Ritsing
MEESKOORID, MEESTE TANTSURÜHMAD
«Õlletegu»
Muusika Gustav Ernesaks (1908-1993), sõnad Debora Vaarandi (1916-2007), juhatab Liisi Toomsalu. Tantsu autor Jaanus Randma (1963), lavastaja Vaike Rajaste
SEGAKOORID
«Mul on ikka rõõmu kõigest»
Muusika Evald Vain (1915-1970), sõnad Erika Vain (1920-2003), seadnud Erki Pehk (1968), juhatab Raul Talmar
SEGAKOORID, RIVITRUMMARID
«Suur Mari ja pisike Peeter» tsüklist «Viis eesti rahvalaulu segakoorile»
Eesti rahvaviisi seadnud Erki Meister (1967), sõnad rahvaluulest, juhatab Kristjan Õmblus
ÜHENDKOOR JA NAISRÜHMAD
«Kodusolemise tants»
Muusika rahvalik viis «Ma tahaksin kodus olla», sõnad Helene Koff, seadnud Liisi Toomsalu, orkestrile seadnud Tonio Tamra, juhatab Kristi Vastisson. Tantsu autor Mait Agu (1951- 1998), naisrühmadele seadnud Tiia Kadalipp (1960), lavastaja Tiia Kadalipp
NAISRÜHMAD
«Põlvest põlve»
Tantsu autor Ülle Feršel (1956), lavastaja Tiia Kadalipp. Muusika Astrid Nõlvak (1980) «Mõtisklus», esitavad Astrid Nõlvak ja Mari Kalkun (muusika fonolt)
TÄISKASVANUTE SEGARÜHMAD
«U - valss»
Tantsu autor Maie Orav, lavastaja Vaike Rajaste. Muusika Arvo Pärt (1935), esitab ansambel Sannalise (muusika fonolt)
NEIDUDE- ja LIIKUMISRÜHMAD
«Must ja valge»
Tantsu autor Kersti Kull (1974), lavastaja Katrin Peterson. Muusika Rein Rannap (1953) «Must lind», sõnad Karl Eduard Sööt (1862), esitavad Arno Tamm, Liisi Koikson ja 2014.a. tantsupeo orkester (muusika fonolt)
ÜHENDKOOR
«Sind surmani»
Muusika Alo Mattiisen (1961-1996), sõnad Lydia Koidula, Jüri Leesment, koorile seadnud Rene Eespere (1953), orkestrile seadnud Tõnis Kõrvits, juhatab Aarne Saluveer
ÜHENDKOOR, NEIDUDE- JA LIIKUMISRÜHMAD
Rokktriloogia: «Isamaa ilu hoieldes», «Liivimaa pastoraal», «Oh laula ja hõiska»
Laulud kokku seadnud ja põiminud Liisi Toomsalu.
«Isamaa ilu hoieldes» - muusika Karl August Hermann (1851-1909), Alo Mattiisen, sõnad Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) ja Jüri Leesment, seadnud Siim Aimla (1974);
«Liivimaa pastoraal» - muusika Riho Sibul (1958), sõnad Villu Kangur (1957), seadnud Siim Aimla;
«Oh laula ja hõiska» - muusika Karl August Hermann, orkestrile seadnud Tonio Tamra.
Juhatab Liisi Toomsalu. Tantsu autor Karl Kask (1994), lavastajad Kertu Alvre ja Karl Kask
ÜHENDKOOR
«Laul magavale kuningale» oratooriumist «Laurentsiuse lubadus»
Muusika Tauno Aints (1975), libreto Urmas Lennuk (1971), juhatab Kadi Ritsing
ÜHENDKOOR, TANTSIJAD
«Tanzen und springen»
Muusika Hans Leo Hassler, orkestrile seadnud Tonio Tamra, juhatab Harry Illak. Tantsu autor ja lavastaja Vaike Rajaste
ÜHENDKOOR, PUHKPILLIORKESTRID, TANTSIJAD
«Tuljak»
Muusika Miina Härma (1864-1941), sõnad Karl Ferdinand Karlson (1875-1941), juhatab Maarika Reimand. Tantsu autor Anna Raudkats (1886-1965), lavastaja Vaike Rajaste
ÜHENDKOOR
«Puhkus Viljandis» operetist «Hermese kannul»
Muusika Leo Normet (1922-1995), sõnad Dagmar Normet (1921-2008), seadnud Ülo Raudmäe, Jaak Jürissoni ainetel Tonio Tamra, juhatab Pille Kährik
ÜHENDKOOR, PUHKPILLIORKESTRID
«Kodumaa»
Muusika Raimund Kull (1882-1942), sõnad Mihkel Veske (1843-1890), orkestrile redigeerinud Bert Langeler, juhatab Gvido Brenčevs (Läti)