Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) 11st kuratooriumi liikmest neli saatis täna rektori valimiskomisjonile ja kuratooriumile ühise avalduse, kus panevad ette, et viimase hääletusvooru segaste tulemuste tõttu tuleks korraldada uus hääletus.
Neli TTÜ kuratooriumi liiget nõuab rektorivalimise viimase vooru kordushääletust
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
5. juuni 2015, 12:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleeile kontrollis TTÜ rektori valimiskomisjon üle hääletustulemused, kuna neli kuratooriumi liiget kinnitasid oma allkirjaga, et nad hääletasid Aaviksoo vastu, samas kui enne väideti, et Aaviksoo osutus valituks kaheksa poolt- ja kolme vastuhäälega. Komisjon leidis, et viimase hääletusvooru tulemus oli siiski kaheksa poolthäält kolme vastu.
Täna saatsid Heiti Hääl, Rainer Kattel, Margus Lopp ja Mart Saarma valimiskomisjonile ühise avalduse. «Meil on väga hea meel, et TTÜ rektori valimiskomisjon vastas kiiresti meie 2. juunil tehtud avaldusele ning vaatas üle rektori valimiste viimase vooru sedelid. Ometigi ei lahenda see meie meelest olukorda, kus siia allakirjutanud neli kuratooriumi liiget on kindlad, et hääletasid viimases voorus Jaak Aaviksoo vastu ning samas hääletussedelid seda tulemust ei kajasta,» seisab avalduses.
Avalduse kirjutajate sõnul on tahes tahtmata tekkinud olukord, kus neli kuratooriumi liiget on kindlad, et hääletasid viimases voorus Jaak Aaviksoo vastu, ent hääletussedelid seda tulemust ei kajasta. Ühtlasi juhivad nad tähelepanu, et nelja vastuhääle puhul ei oleks Aaviksoo rektoriks valitud ning vastavalt kokkuleppele oleks kuratoorium vähemalt nelja vastuhääle puhul täies koosseisus tagasi astunud.
«Ühe hääle nii suure kaalu puhul peame suutma kõik kahtlused tulemuse osas kiiresti ja lõplikult kõrvaldada, et võimalik uus rektor saaks oma ametiaega alustada täiesti legitiimselt ning vabana segadust tekitavatest kahtlustest».
Neli kuratooriumi liiget lisavad avalduses, et kuna hääletustulemusi kontrollis kahest TTÜ töötajast (kellest üks oli rektori valimistel häältelugemiskomisjoni liige) ning ühest kuratooriumi liikmest koosnev komisjon, siis jäävad mainitud kahtlused kahetsusväärselt ümber lükkamata ja see on väga halb TTÜ mainele. Nad leiavad, et olukorda oleks võinud lahendada TTÜ välise kiire auditi tellimine, mis oleks lihtsamini suutnud kahtlused kõrvaldada.
«Lähtudes olukorra tõsidusest ning kaalul olevatest väärtustest soovitame tungivalt kuratooriumil korraldada viimase vooru kordushääletus selleks, et rektori valimistelt võtta vähimgi kahtluse vari ning ülikool saaks väärikalt edasi tegutseda. Korduvhääletust on võimalik korraldada siis, kui sellega nõustuvad kõik kuratooriumi 11 liiget,» seisab avalduses.
Kuratooriumi esimees Sandor Liive ütles Postimehele, et liikmete vahel on hommikust peale käinud tihe suhtlus ning üritatakse välja selgitada, kuidas on saanud juhtuda olukord, kus neli inimest ütleb üht, ent hääletussedelid räägivad teist.
11-liikmeline kuratoorium valis rektori 22. mail toimunud salajasel hääletusel. Kuratooriumi esimees on Sandor Liive, aseesimees Ardo Kamratov ning liikmed Rainer Kattel, Margus Lopp, Renno Veinthal, Andres Öpik, Mart Saarma, Anneli Heinsoo, Heiti Hääl, Robert Kitt ja Toomas Luman.
Aaviksoo osutus valituks nelja kandidaadi hulgast, lisaks temale pürgisid sellele ametikohale veel akadeemikud Jakob Kübarsepp ja Mart Ustav ning professor Andrus Salupere.
Viimases hääletusvoorus oli kuratooriumi esimehe sõnul lisaks Aaviksoole veel üks kandidaat, ent Aaviksoo poolt hääletas kuratooriumi 11 liikmest kaheksa, mis tagas talle valituks ostumise. Nimelt näeb rektori valimise kord ette, et rektorikandidaat peab valituks osutumiseks saama vähemalt 2/3 kuratooriumi häältest. Kui kandidaat häälteenamust ei saa, loetakse valimised nurjunuks ja kuratoorium nimetab kuni üheks aastaks või uue rektori valimiseni rektori kohusetäitja.