Värske uuringu kohaselt eelistavad abituriendid kaht suurimat ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ja Tartu Ülikooli, samas kui erialadest paeluvad noori arstiteadus, IT ja ehitus.
Noored tahavad õppida arstiks ja ehitajaks
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
8. juuni 2015, 07:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Turu-uuringute ASi uuringust nähtub, et TTÜd eelistab edasiõppimiseks 72 protsenti vastanuist ning Tartu Ülikool jääb 67 protsendiga napilt maha. Neile järgnevad Tallinna Ülikool kümne ja välisülikoolid viie protsendiga. Sealjuures on esimene eelistus TTÜ 36 ja Tartu Ülikool 33 protsendil vastanuist.
Turu-uuringute ASi uuringujuht Karin Reivart ütles, et ligi pool noormeestest eelistab esimese valikuna TTÜd, neidude eelistuses on seevastu kõrgeimal kohal Tartu Ülikool. Vene koolide noorte esimene valik edasiõppimisel on TTÜ, millele järgneb Tartu Ülikool.
Piirkondade võrdluses on TTÜ populaarsem Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal ning Tartu Ülikool Tartumaal ja Lõuna-Eestis. Lääne-Eestis on tulemus tema sõnul aga enam-vähem võrdne.
«Meie eesmärk on olla atraktiivne võimalikult headele tudengikandidaatidele ning aastad on näidanud, et oleme tugevamad kandidaadid ka endale saanud. Usun, et see läheb ka sel aastal nii,» ütles Tartu Ülikooli õppeprorektor Martin Hallik, nentides, et kokkuvõtteid saab teha alles septembris.
TTÜ juhtkonna liikme Heiki Lemba sõnul nähtub uuringust, et noored peavad TTÜ suurimateks eelisteks hariduse kõrget taset, vilistlaste suurt konkurentsivõimet tööturul ning tehnika- ja tehnoloogiaalast suunitlust. Ta juhtis tähelepanu, et TTÜ lõpetanute hulgas on kõige madalam tööpuudus ning ligikaudu 75 protsenti vilistlastest teenib kohe pärast lõpetamist vähemalt Eesti keskmist palka.
«Suureks plussiks peetakse uuringu kohaselt veel TTÜ asukohta pealinnas kompaktses ülikoolilinnakus ja seda, et erialad on praktilise suunitlusega,» lisas ta.
Uuringust selgus ka, et peaaegu pool noortest valib ülikooli 12. klassis ning 17 protsenti alles pärast riigieksamite tulemuste selgumist. Peamiseks ülikooli valiku kriteeriumiks on õpetatavate erialade vastamine noorte huvidele, hariduse kõrge tase ning ülikooli hea maine.
Samuti leiavad gümnaasiumilõpetajad, et eriala peab vastama nende oskustele ja võimetele, olema ühiskonnas eriline ja perspektiivikas ning tagama kindla töökoha pärast õpingute lõpetamist.
«Noored lähevad järjest ratsionaalsemaks ning mõtlevad erialavalikul ka sellele, kuidas on hiljem võimalik tööd leida. Ühelt poolt on nii riik kui ka tööandjad teinud teavitustööd tehnoloogiaalase hariduse olulisusest, teiselt poolt mängivad rolli ka ühiskonnas arutlusel olevad teemad – näiteks arutelu arstide puuduse üle,» märkis Reivart.
Uuringust tuligi välja, et just arstiteadust tahavad noored kõige enam õppida. Järgnesid informaatika koos äriinfotehnoloogiaga, ehitus ja arhitektuur, pedagoogika ja sotsiaaltöö, mehhatroonika ja integreeritud tehnoloogiad, õigusteadus ning majandus ja rahvusvahelised suhted.
Kui poiste seas on ülekaalukalt populaarseim eriala IT, siis tüdrukute eelistuste esikolmik on arstiteadus, õpetajakoolitus koos sotsiaaltööga ning õigusteadus.
Uuringufirma Turu-uuringute AS viis tänavuse ülikooli- ja erialavaliku uuringu läbi 13. aprillist 3. maini, küsitledes 797 abiturienti üle Eesti. Küsitlusmeetodina kasutati veebiküsitlust ning isetäidetavaid ankeete koolides kohapeal.