/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
Justiitsministeeriumi hinnangul saab põgenike ümberasustamine olla vaid Euroopa Liidu liikmesriikide vabatahtlikult võetud kohustus, samuti leiab ministeerium, et Euroopa Komisjon on pakkunud Eestile seitse korda suurema kvoodi, kui aluseks võetud kriteeriumitest tuletada võiks.
Justiitsministeerium analüüsis Euroopa Komisjoni põgenikekvootide ettepanekut ja jõudis järeldusele, et kvooti ei saa kehtestada Euroopa Liidu toimimise lepingu sätte alusel, millele Euroopa Komisjon viitab.
Euroopa Komisjon tegi põgenikekvoodi ettepaneku, lähtudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõikest 3, mille järgi võib nõukogu olukorras, kui ühes või mitmes liikmesriigis tekib kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevoolu tõttu hädaolukord, võtta komisjoni ettepaneku põhjal vastu ajutisi meetmeid asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide toetamiseks.
«Seega eeldab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõikele 3 tuginemine ootamatu hädaolukorra tekkimist Euroopa Liidu mõnes liikmesriigis kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevoolu tõttu. Ootamatu hädaolukord ja selle tekkimine on Euroopa Liidu õiguses määratlemata õigusmõisted, mille sisustamisel on Euroopa Liidu seadusandjal lai diskretsioon. Vajaduse korral sisustab selle mõiste Euroopa Liidu Kohus mõne kohtuasja raames, kuid siiani ei ole ta seda teinud,» märkis justiitsministeerium siseministeeriumile saadetud kirjas.
Euroopa Komisjoni ümberpaigutamiskava kohaselt tuleb liikmesriikide vahel jagada 40 000 põgenikku Süüriast ja Eritreast, kes on saabunud Itaaliasse ja Kreekasse pärast tänavu 15. aprilli. Justiitsministeerium märkis, et tegelikkuses ei ole võimalik tagada päritoluriigi põhist valikut. Põgenikud jaotatakse liikmesriikide vahel vastavalt kvoodile, mille kohaselt tuleks Eestil vastu võtta 443 põgenikku Itaaliast ja 295 põgenikku Kreekast.
Euroopa Komisjon on esitanud ka soovituse, mille kohaselt võetakse Euroopa Liidu ümberasustamiskava raames vastu 20 000 pagulast, kellest viimastel andmetel peaks umbes 326 võtma vastu Eesti. Ümberasustamiskava puudutab neid inimesi, kes asuvad praegu Süürias või Süüria naaberriikides ning kes on kavas toimetada Euroopa Liitu, et nad ei jääks inimkaubitsejate kuritegelike võrkude meelevalda.
Kokku peaks Eesti kahe meetme raames võtma vastu 1064 pagulast.
Justiitsministeeriumi hinnangul on arusaamatu, kuidas jõuti Eestile pakutud kvootide puhul selliste arvudeni.
Euroopa Komisjoni teatel on kvootide arvestamisel lähtutud neljast põhilisest kriteeriumist. 40 protsendi ulatuses arvestatakse liikmesriigi rahvastiku koguarvu, 40 protsendi ulatuses sisemajanduse kogutoodangut, 10 protsendi ulatuses tööpuuduse taset riigis ja 10 protsendi ulatuses riigis esitatud asüülitaotluste arvu ja ümberasustatud põgenike arvu miljoni elaniku kohta aastatel 2010-2014.
Komisjon on pakkunud Eesti ümberpaigutamise kvoodiks 1,76 protsenti põgenikest ja ümberasustamise kvoodiks 1,68 protsenti põgenikest. Justiitsministeerium märkis, et Euroopa Komisjon ei lähtunud püstitatud nelja kriteeriumi kaaludest, seetõttu ei ole Eesti jaoks arvutatud kvoot proportsionaalne rahvastiku ja sisemajanduse kogutoodangu osakaaludega.
«Eesti rahvastik moodustab Euroopa Liidu rahvastikust 0,26 protsenti ning sisemajanduse kogutoodang 0,14 protsenti, mõlemad karakteristikud kokku määravad ära 80 protsenti arvutatavast kvoodist. Seega võiks väga üldise tuletuskäigu alusel väita, et Eesti kvoot peaks olema kindlasti väiksem. Komisjoni ettepanek kvoodi osas on seitse korda suurem kui algandmetest ja püstitatud kaaludest tuleneda võiks,» leiab justiitsministeerium.
Kokku peaks Eesti kahe meetme raames võtma vastu 1064 pagulast. Kui justiitsministeeriumi hinnangul on Eestile arvestatud kvoot seitse korda väiksem, siis oleks Eesti osa 152 pagulast.
Valitsuskabinet arutab põgenikekvootide teemat homme.