Jaan Künnap: mägironijatele sai ilmselt saatuslikuks köieta liikumine

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaan Künnap.
Jaan Künnap. Foto: Peeter Langovits

Eesti esialpinistiks nimetatud, sadu mägironijaid koolitanud Jaan Künnapi sõnul sai Peruus hukkunud Eesti mägironijatele ilmselt saatuslikuks köieta liikumine potentsiaalselt ohtlikul alal.

Künnap selgitas, et jääsild, mille varisemise tõttu kolm inimelu nõudnud õnnetus juhtus, tekib pragude ja lahvanduste kohale pikaajaliste lumetormide tagajärjel. «Kuigi õnnetuskohta võib pidada ohutuks ning ka vähese kogemusega alpinistidele jõukohaseks, on alati reegel, et üle selliste jääsildade ei minda ilma köiega kinnitamata. Kordan seda igal pühapäeval noortele alpinistidele,» ütles Künnap BNSile.

Ta lisas, et jääsillale ei tohiks minna ka korraga, nagu Peruus eestlased tegid. «Ühtegi mäge, ka pealtnäha kõige ohutumat, ei tohi kunagi alahinnata. Ju nad mõtlesid, et sillake on süütuke,» rääkis Künnap.

Tema sõnul olid hukkunud tegelikult kogemustega alpinistid. «Olen nende kõikidega mägedel käinud, Annemai, Allan ja Jane võtsid oma esimesed tipud minu juhendamisel,» ütles Künnap, lisades, et veel mai keskel jagas ta neile soovitusi, kuidas Peruus käituda.

Künnap tegi seoses Peruu mägironimisega 20. mail oma alpinismiklubi kodulehel sotsiaalmeedias kriitilise postituse, laites, et kolm eestlaste gruppi läksid mäge vallutama eraldi.

«Tänavu suvel demonstreeritakse jällegi kuidas eestlased alpinismiga tegelevad! Lõuna-Ameerikasse, Peruu mägedesse läheb seitse (kolm köiskonda) tegijat! Just lootsin, et tehakse mingi tõsine marsruut, et ilustaks meie alpinismi ajalugu. Aga võta näpust, kõik kolm (kaks kahest ja kolmene) seongut lähevad Peruu mägedesse erinevatel aegadel ja liiguvad erinevaid marsruute. Nii et midagi tõsist ei tehta, väikesed grupid on ju nõrgakesed!» seisab Künnapi postituses.

Nüüd Peruus hukkunud Allan seadis 20. mail Künnapi manitsuse kahtluse alla. «Jälle «kullafondi» kuuluv kommentaar. Jaan, kui väike grupp on nõrk, palun analüüsi lühidalt, miks näiteks kõik kolm viimast Piolet d'Ori laureaati on 2-3-liikmelised tõusud? Või on mandunud Lääne imperialistid alpinismist ikka täiesti valesti aru saanud?» postitas Allan.

Künnap vastas: «Hea, et Sul pole midagi juhtund! Mul on, kui kaaslasel jalg väljas, on isegi neljakesi keeruline sõpra mägedest välja tuua. Kui sõber hinnaline, peaks paar käiku ette mõtlema. Iseasi kui pole, siis pole vaja igasuguseid jamasoovitusi tõsiselt võtta,» kirjutas Künnap.

15. mai postituses sotsiaalmeedias paneb aga Künnap Peruusse minejatele muuhulgas südamele, et «üle 4 r/k tehniliste marsruutide läbimiseks on nõutav grupi seongute omavaheline kooskäimise kogemus. Kogemus peab olema kahe r/k võrra madalamal marsruudil. Näiteks: 4A r/k läbimiseks on nõutav vähemalt 3A r/k kooskäimise kogemus.»

Peruus Ancashi piirkonnas Huarazi linna lähedal asuvas mäestikus sai pühapäeval lumelaviinis surma kolm Eesti alpinisti, neljas mägironija leiti elusana, teatasid esmaspäeval Eesti Rahvusringhääling ja Peruu meedia.

Esialgsetel andmetel jäid Huascarani rahvuspargis Tocllaraju mäe jalamil kadunuks neli välismaalast, kellest kaks olid Eesti kodanikud. Hiljem selgus, et kõik neli kadunut olid eestlased, vahendas kohalik ajaleht El Comercio.

Elusana leiti 33-aastane Annemai Märtson, kes kannatas mitme roidemurru ja verevalumite ning veepuuduse käes. Märtson toimetati Huarazi linna haiglasse ravile.

Kohaliku meedia informatsiooni kohaselt said surma 45-aastane Tarmo, 42-aastane Jane ja 36-aastane Allan. Eestlaste laipu üritatakse lume alt kätte saada, tööd raskendavad ilmaolud.

Õnnetus juhtus pühapäeva varahommikul kella kuue ja kaheksa vahel Tocllaraju mäeküljel umbes 5900 meetri kõrgusel merepinnast.

Päästetöid juhtinud Alfredo Quintana Figueroa ütles ajalehele El Comercio, et välismaalased kõndisid üle jääsilla, mis murdus ja vallandas lumelaviini.

«Ma viitasin siin päästetud naisele, kes ütles, et silla murdudes lõpetasid nad laviini all. Päästjad kaevasid, kuid ei suutnud ohvreid piisavalt kiiresti leida. Kui sa oled laviini alla maetud, siis on sul ehk nii 30 minutit umbes,» seletas Figueroa.

Figueroa sõnul oli tegemist selle aasta esimese õnnetusega Ancashi piirkonnas.

Copy

Märksõnad

Tagasi üles