Ühiselt hädaabinumbrilt kutsub politseid juba üle poolte helistajatest

Indrek Mäe
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Numbril 112 vastab häirekeskus igale hädaabikõnele – ükskõik kust Eestimaa paigast see ka ei tule.
Numbril 112 vastab häirekeskus igale hädaabikõnele – ükskõik kust Eestimaa paigast see ka ei tule. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Häirekeskuse esmane lühiajaline kogemus näitab, et ühisele hädaabinumbrile üleminekuga seotud esimesed tulemused on head ning juba ligi pooled helistajatest kutsuvad politseid helistades numbrile 112.

Häirekeskus läks ühisele hädaabinumbrile üle 11. veebruaril ning sellest alates saab numbrilt 112 lisaks kiirabile ja päästele kutsuda ka politseid.

«Juba esimeste kuude andmete põhjal näeme, et ligi pooled helistajatest on ühise hädaabinumbri omaks võtnud,» ütles Häirekeskuse peadirektor Janek Laev. «Ülejäänud mõtlevad täna veel, kummale numbrile politsei kutsumiseks helistada. Ka nemad võiksid meelde jätta vaid numbri 112, sest kriisihetkel abi vajades peab inimese suhtlemine riigiga olema võimalikult kiire ja lihtne,» selgitas ta.

«Inimesel on oluline teadvustada, et kui ta kutsub liiklusõnnetuse korral kiirabi ja politseid ühelt numbrilt ja ühe kõnega, saab Häirekeskus abivajaduse välja selgitada ja abi saata kiiremini, sest mitme kõne põhjal kuluks samadeks tegevusteks oluliselt rohkem aega,» sõnas Laev. Tema hinnanul vabanevad nii järgmisteks kõnedeks kiiremini ka päästekorraldajad.

Häirekeskuse sõnul suudetakse üldjuhul ühisele hädaabinumbrile helistaja kõnele vastata 10 sekundiga, mis on üheks eelduseks abi võimalikult kiirele väljasaatmisele. «Kui ühes piirkonnas on Häirekeskuse päästekorraldajad hõivatud, suundub kõne esimesele vabale päästekorraldajale mõnes teises keskuses. Nii on inimese kõnele vastamise teenistuses kõik päästekorraldajad üle Eesti,» märkis Laev.

Üksikutel juhtudel, näiteks paljude kannatanutega õnnetuste korral, kui Häirekeskusesse helistavad paljud inimesed, võib lühiajaliselt kõnele vastamiseks kuluda ka kauem kui 10 sekundit. Häirekeskus soovitab sel juhul helistajatel kindlasti mitte kõnet katkestada, sest uuesti valimisel satutakse automaatselt ootejärjekorra lõppu.

Ühisele hädaabinumbrile helistajat on Häirekeskusel lihtsam positsioneerida. Alates mai lõpust on see võimalik ka nende helistajate puhul, kelle telefonis puudub SIM-kaart. Lisaks saab Häirekeskus kindlaks teha välismaa telefonioperaatoreid kasutava helistaja asukoha.

Loodetud tulemuste saavutamisele aitab kaasa see, et päästekorraldajad ja politseiametnikud töötavad nüüd Häirekeskuse töösaalides koos. «Viimase aja sündmustest võib näitena tuua kas või maikuu tulekahju Solarises. Kuigi meie päästekorraldaja sisestas kiirelt tulekahjukutse, oli oluline, et info liiguks ühises töösaalis kohe ja kiiresti ka suuliselt,» rõhutas Janek Laev kiire infovahetuse efekti. Samuti tõsteti töösaali suurele videoekraanile linna valvekaamera pilt, kust kohale sõitvad päästjad said toimuva kohta kiiret ja vahetut informatsiooni.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles