Annemai Märtsonile(33), kes elas imekombel üle traagilise õnnetuse Peruu mägedes, tehti eile operatsioon ja tema taastumine võib võtta veel kuid, ütles Postimehele doktor Julio Vizcarra hetk pärast eestlannaga kohtumist. Päästeoparetsiooni juhi sõnul hävis aga kogu uurimismaterjal.
Eile lõpuks erakliinikusse toodud (kliki, et videot vaadata) Märtson on intensiivravi palatis murtud roiete, muljutud kopsude ja verevalumitega. Aga see pole midagi kurbuse kõrval, mida ta tunneb. Huaraze linna silmapiiril on lumised mäetipud. Vaid 130 meetrit enne ühte neist tippudest hukkusid kolm Märtsoni sõpra: Tarmo Riga, Jane Riga ja Allan Valge.
Vizcarra sõnul on eestlanna seisund on stabiilsem kui eile, mil talle tehti operatsioon. Kõige suuremaks murekohaks on kopsud, rõhutab Vizcarra mitu korda. Kas naine veel operatsioonilauale saadetakse, pole veel teada. Vizcarra sõnul võib taastumine võtta kuid. Kas ta ka täielikult taastub, pole veel teada.
«Ta on teadvusel ja erksa mõistusega,» ütles Vizcarra hetk pärast Märtsoniga kohtumist varahommikul kella seitsme ajal Peruu aja järgi. «Ta saab aru kõigest, mis juhtunud on. Kuna ta on ka ise arst, saab ta aru, mida me teeme.»
Vizcarra sõnul on naistearst Märtsoni juhtum selles San Pablo-nimelises erakliinikus siiski üpris tavaline. Lumelaviinid ja õnnetused on mägises piirkonnas igapäevased.
Seni on eestlannat külastada saanud vaid üks sõber. Arsti sõnul tohivad intensiivravis olevaid patsente külastada vaid perekonnaliikmed, aga Märtsoni jaoks tehti erand. «Ma ei tea, millal ta koju tagasi lendab,» ütles Vizcarra siiski. «Sellest veel ei räägita.»
Neli kogenud Eesti mägironijat teadsid, et veidi üle 6000-meetrine Tocllaraju, mida nad pühapäeva varahommikul vallutama läksid, ei ole kergete killast. Mäele oli kogunenud palju eenduvaid lumemasse, mistõttu oli laviinide oht suur. Lumesillalt üle kõndides praguneski pind kolme eestlase jalge alt ja seltskond kukkus hiiglaslikku prakku. Neile kukkus peale lumi. Märtson oli praegustel andmetel ainus, kes ellu jäi.
Päästjate sõnul on lume all võimatu elus püsida rohkem kui pool tundi. Eestlased jäid kadunud enam kui kaks päeva tagasi. Pärast Peruu päästemeeskonna saabumist ootas Märtsonit ees veel 18 tundi kestnud vaevaline teekond õnnetuspaigast lähimasse laagripaika.
Uurimismaterjali polegi
Möödunud päevadel kogusid päästeoperatsiooni juhtinud assotsiatsiooni AGMP giid Alfredo Martin Quintana Figueroa sõnul päästjad ohtralt videomaterjali, et selgitada välja, mis eestlastega tegelikult juhtus. Täna avastasid peruulased aga, et külm imes patareid tühjaks ja ühtki uurimismaterjali neil polegi.
Kohaliku väljaande teatel olid kogenud Eesti mägironijad vaid 130 meetri kaugusel Tocllaraju mäetipust: