Parv võõramaiseid raudlinde – tere tulemast Eesti õhuruumi!

Pilk rajale: Tallinna lennujaamas maanduvad lisaks reisilennukitele ka muud masinaid. Foto: Sander Ilvest

Iga päev läbib Eestit sadu inimesi, kes ei näita piiril passi ega läbi pagasikontrolli. Nad tulevad Saudi-Araabiast, Hiinast, Soomest... Ja kõik on legaalne. Õhuruumi sisenedes võtab külalised vastu lennujuht.

«Lennujuht juhib lende, mitte lennukit,» toob Eesti Lennuliiklusteeninduse ASi juhatuse liige Üllar Salumäe välja levinud eksiarvamuse. Aknast väljavahtimisega võib siin, Tallinna külje all 35 meetri kõrguses lennujuhtimistornis, teenida üle 44 000 euro aastas. «Väikeste» mööndustega, sest eriti tipptundidel pole lennujuhtidel tegelikult aega aknast ümbrust nautida. Kuigi muu hulgas on see tööpost, kust aastavahetusel avanevat parim vaade pealinna ilutulestikule. Praegu aga lõõtsub õues tugev marutuul ning taamal metsa kohal liiguvad tumedad äikesepilved.

Siinse majarahva peamine ülesanne on korraldada liiklust nii Eesti õhuruumis kui ka osaliselt rahvusvaheliste vete kohal. Selleks on keskus täis igasugust tehnikat, alates arvutiekraanidest ja mikrofonidest ning lõpetades radaritega. Tööd jagub – seda tõendab kas või tõsiasi, et eelmisel aastal ületas Eestit peaaegu 197 000 lennukit. Neist vaevalt 20% peatusid ka meie lennujaamades, ülejäänud külalised kihutasid edasi. Näiteks Hongkongist või Jaapanist startinud transiitlennukid maanduvad tihti hoopis Lääne-Euroopas, tõusev trend on sõita ka Katarist või Saudi-Araabiast Ameerikasse.