Usaldusküsimusega sidumise võimalus on mõeldud eeskätt kriisiajaks

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taavi Rõivas
Taavi Rõivas Foto: Liis Treimann / Postimees

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses valitsusele ette nähtud võimalus siduda mõne eelnõu vastuvõtmine usaldusküsimusega on mõeldud kasutamiseks eelkõige vähemusvalitsusele, kellel võib muidu olla raskusi oma poliitikat ellu viia, või kriisiolukorras, selgub seaduse kommenteeritud väljaandest.

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaande kohaselt võimaldab eelnõu vastuvõtmise sidumine usaldusküsimusega saada valitsusel selgust, kas riigikogu toetab tema teostatavat poliitikat või mitte. «Sisuliselt paneb valitsus riigikogu valiku ette: kas võtta usaldusküsimusega seotud eelnõu vastu valitsuse soovitud kujul või lasta valitsusel ametist lahkuda ning käivitada sellega uue valitsuskabineti moodustamise protsess,» märkisid kommentaaride autorid.

Nende sõnul on kõnealune võimalus mõeldud kasutamiseks eelkõige vähemusvalitsusele, kellel muidu võib olla raskusi oma poliitikat ellu viia, või kriisiolukordades, kus valitsusel võib olla vaja saada üle erimeelsustest, mis valitsevad parlamendienamusse kuuluvate parlamendiliikmete seas.

Usaldusküsimusega seotud eelnõu menetlus riigikogus on tavamenetlusest palju kiirem. «Eelnõu vastuvõtmise sidumine usaldusküsimusega võimaldab vältida teatavaid menetlustoiminguid, sealhulgas näiteks paljude muudatusettepanekute hääletamist. Siiski, nagu on viidatud ka õiguskirjanduses, ei pruugi käsitletava menetluse kasutamine pelgalt selleks, et tagada eelnõu kiire vastuvõtmine parlamendis, olla legitiimne, kuivõrd kärbib oluliselt ennekõike opositsiooni õigusi,» seisab seaduse kommenteeritud väljaandes.

Siiski ei pruugi käsitletava menetluse kasutamine pelgalt selleks, et tagada eelnõu kiire vastuvõtmine parlamendis, olla legitiimne, kuivõrd kärbib oluliselt ennekõike opositsiooni õigusi.

Eestis on valitsus eelnõude vastuvõtmist usaldusküsimusega sidunud ainult kolm korda. Esimest korda kasutati seda võimalust 2009. aastal, kui majanduskriisi tõttu tuli teha eelarvekärpeid.

Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) valitsus algatas usaldusküsimusega seotud lisaeelarve eelnõu koos vajalike seadusemuudatustega 2009. aasta veebruaris ning juba ülejärgmisel päeval võttis riigikogu selle vastu. Usaldusküsimusega seotud kärpepaketi vastuvõtmist toetas 61 ja selle vastu oli 35 riigikogu saadikut.

Sama aasta vabariigi aastapäeval juhtis president Toomas Hendrik Ilves aga tähelepanu, et usaldusküsimusega sidumise menetlust saab kasutada ainult väga erandlikel juhtudel. «Eesti ees seisvad ohud ei ole ainult majanduslikud. Vajadus teha karme ja kiireid otsuseid ei vabasta kedagi vastutusest säilitada Eesti demokraatlikku parlamentaarset riigikorda. Majanduskriis ei saa peatada Eesti põhiseaduse kehtimist. See, et raha on vähem, ei või tuua kaasa mingeid mööndusi otsuste läbipaistvuse suhtes,» ütles ta.

Tema sõnul tegi Eesti valitsus eelarve vähendamisest parlamendis oma usalduse, seega edasise töövõime küsimuse, demokraatiale omane debatt aga jäi pea olematuks. «Tõsi, sellist kiir- või õigemini hädamenetlust on kasutatud mujalgi Euroopas, näiteks hiljuti Lätis. Valitsused on keerulistes eelarveoludes ja põhimõttelistes küsimustes küsinud parlamendi usaldust ka varem, Soomes, Saksamaal ja mujal. Kuid täna ja Eestis on täiesti möödapääsmatu, et edasised arutelud riigieelarve ja sellega kaasnevate seadusemuudatuste teemal toimuksid ainult koos kõigi parlamendis esindatud jõududega,» märkis president vabariigi aastapäeva kõnes.

Teist korda kasutas usaldusküsimusega sidumise võimalust juba Taavi Rõivase valitsus mullu juuni lõpus. Toona sidus Reformierakonna ja SDE valitsus usaldusküsimusega vanemapensioni rakendamist edasi lükkava eelnõu vastuvõtmise, et sellele tuhat muudatusettepanekut esitanud IRL ei saaks eelnõu arutelu vaheaegade ja hääletustega venitada. Seaduse vastuvõtmise poolt oli 30. juunil 56 ja vastu 30 riigikogu liiget.

Kolmandat ja seni viimast korda kasutas valitsus usaldusküsimusega sidumise võimalust maksumuudatuste, lapsetoetuste tõusu ja madalapalgaliste tagasimakse süsteemi eelnõu puhul eile. Rõivas põhjendas valitsuse erakorralist otsust nii opositsiooni kavandatud umbusaldusavalduse kui ka sooviga peatada arutelu venitamine. Eelnõude vastuvõtmiseks on riigikogu esimees esmaspäevaks kokku kutsunud täiendava istungi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles