President Toomas Hendrik Ilves alustas täna töövisiiti Afganistanis, kohtudes pealinnas Kabulis Afganistani president Hamid Karzaiga.
Ilves sõitis esimese Eesti presidendina Afganistani
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilves on esimene Eesti president, kes Afganistani külastab. Tema külaskäik toimub ligi 80 aastat pärast seda, kui 6. detsembril 1930. aastal kirjutati Tallinnas alla Eesti ja Afganistani vahelisele sõpruslepingule. Visiidi ettevalmistused kestsid peaaegu aasta aega.
Ilvese kokkusaamine Hamid Karzaiga toimus Kabuli üliturvatud presidendilossis, mille ees tervitas Eesti riigipead 25-kraadises sügissoojas üles rivistatud auvahtkond.
Ilves kinkis Afganistani kolleegile raamitud koopia 1930. aastal sõlmitud Eesti-Afganistani sõpruslepingust ja klaaspüramiidi Mulgi mustriga.
52-aastane Karzai on olnud Afganistani president 2004. aastast, sisuliselt aga juhib sealset administratsiooni juba mitu aastat kauem. 2009. aasta presidendivalimistel kuulutati ta taas võitjaks, kui teises voorus tema ainus võistleja osalemisest loobus.
Karzai on sündinud Lõuna-Afganistanis ning pärit ühe suurema Afganistanis elava rahva, puštude seast.
Samuti kohtus Ilves täna hommikul Afganistanis paiknevate rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude (ISAF) komandöri, USA kindrali David Petraeuse ja NATO vanem-tsiviilesindaja Mark Sedwilliga.
Petraeus on ISAFi ning samuti Afganistanis asuvate USA jõudude ülem tänavu juulist, vahetades välja kindral Stanley McChrystali. Viimasel tuli lahkuda seoses skandaaliga ajakirjas Rolling Stone avaldatud loo pärast, milles McChrystal esines kriitikaga Ameerika valitsuse aadressil. Aastail 2007-2008 juhtis kindral Petraeus Ameerika ja rahvusvahelisi vägesid Iraagis.
Samuti kohtus president Ilves täna Kabulis Afganistani kaitseministri Abdul Rahim Wardakiga, kes on käinud 2008. aastal ka Eestis.
Ilves ei arutanud ühelgi kohtumisel kuupäeva üle, millal Eesti sõdurid Afganistanist lahkuvad, küll aga tundis huvi, millal suudab Afganistan praegusest enam provintse omaenda kontrolli alla võtta.
President Ilvest saatvasse Eesti delegatsiooni kuuluvad teiste seas kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras ning riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, samuti mitmed ametnikud.
Eesti valitsusliikmetest on peaminister Andrus Ansip olnud Afganistanis visiidi 2006. aastal, välisminister Urmas Paet 2008. ja 2009. aastal. Korduvalt on Afganistani külastanud ka kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Sõjakoldesse harilike liinilendudega
Ilves jõudis Afganistani esmaspäeva pärastlõunal, kasutades kohalejõudmiseks harilikke liinilende marsruudil Tallinn-Helsingi-Delhi-Kabul. Afganistani pealinna lennuväljal ootas Eesti presidenti traditsiooniline punane vaip. Vastuvõtjate seas oli tervitamas ka Eesti asjur Afganistanis Tanel Sepp.
Edasi viidi Eesti president helikopteriga Black Hawk kolme kilomeetri kaugusele Kabuli «rohelisse tsooni», kus asuvad valitsushooned, rahvusvaheliste julgeolekujõudude ISAF peakorter ja mitmed lääneriikide saatkonnad. Kopterilennu ajal kandis president igaks juhuks ka kiivrit ja kuulivesti.
Eesti kaitseväelased on Afganistanis ISAFi koosseisus alates 2003. aastast, praegu on meie kontingendi suuruseks umbes 160 kaitseväelast. Eesti jalaväekompanii Estcoy-10, logistiline toetuselement, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid on teenistuses Helmandi provintsis, Suurbritannia väekoondise koosseisus.
Eesti on kaotanud Afganistanis kaheksa sõjaväelast, neist seitse lahingutegevuses langenuna ja ühe õnnetusjuhtumi tõttu. Samuti on kümned Eesti sõdurid saanud Afganistanis haavata.