Opositsioonilise Keskerakonna ja Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) saadikute algatatud umbusaldusavaldus peaminister Taavi Rõivasele ei leidnud täna õhtul riigikogus toetust.
Opositsiooni katse Rõivast umbusaldada kukkus riigikogus läbi
15. juuni 2015, 20:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
33 saadiku algatatud umbusaldusavalduse poolt hääletas 41 Keskerakonna, EKRE ja Vabaerakonna fraktsiooni liiget ning selle vastu oli 59 koalitsioonierakondade poliitikut. Peaministri ja seega kogu valitsuse umbusaldamiseks olnuks vaja vähemalt 51 saadiku häält.
Keskfraktsiooni esimees Kadri Simson ütles enne umbusaldusavalduse hääletust, et peaministril ei ole rahva toetust, tema tööle antakse mitterahuldav hinne, ta surub läbi maksutõuse, millest enne valimisi ei räägitud, ja tal puudub visioon, kuhu Eesti ja Eesti majandus edasi liikuma peaksid.
Visiooni puudumisest rääkis riigikogus ka Vabaerakonna esimees Andres Herkel, kelle sõnul on täna valitsuse usaldusküsimusega seotuna vastu võetud maksumuudatused nii sisult, vormilt kui menetlemise viisilt vildakad. «Valitsusel tõepoolest puudub edasiviiv visioon, kui maksumuudatused on suunatud eeskätt sellele, et täita erinevaid valimislubadusi, mitte sellele, et pikas vaates reguleerida Eesti majanduse arengut,» ütles ta.
EKRE fraktsiooni juht Martin Helme heitis peaministrile ette valetamist ning nii valitsusele kui riigikogu juhatusele seadusandlikku oportunismi ja voluntarismi. «Me protesteerime Eesti majanduse kägistamise vastu. Me protesteerime Eesti inimeste elujärje halvendamise vastu. Nende ostujõu ja elujärje halvendamise vastu. Me protesteerime kodanike arvamuse eiramise vastu. Ja protesteerime ka selle vastu – nii nagu täna jälle välja tuli ja nii nagu korduvalt varasematel debattidel siin saalis rahandusminister Sesteriga on välja tulnud –, et mitte keegi ei vastuta, kui Eesti majandus tuksi keeratakse,» ütles Helme ning lisas, et kui ei olda valmis vastutama, tuleks valitsus välja vahetada.
Rõivas: valitsus on oma poliitika õigsuses veendunud
Riigikogu ette astumiseks puhkuse katkestanud Rõivas ütles umbusaldusavalduse arutelul, et kirjeldas 8. aprillil riigikogus valitsuse moodustamise alustest kõneledes peamisi väljakutseid, mis selle valitsuse ees seisavad: tagada, et Eesti oleks veel paremini kaitstud, et majandus kasvaks ja Eesti inimeste sissetulekud suureneksid, et majanduskasv jõuaks kõigini ja et meil oleks rohkem lapsi, et riigi pidamine muutuks tõhusamaks ja et Eesti eesistumine 2018. aastal oleks edulugu.
«Kaks kuud tagasi andsite minule volitused valitsuse moodustamiseks ja neile väljakutsetele vastamiseks. Selle lühikese ajaga on tehtud otsused liitlasvägede kohalolu suurendamiseks ja Eesti kaitsevõime tõstmiseks, riigikokku on jõudnud nii sotsiaalmaksu langetamise, tulumaksuvaba miinimumi tõusu, madalapalgaliste maksutagastuse kui lastetoetuste tõstmise eelnõud, valitsus on loonud eelarvestrateegiaga võimalused, et toetada kokku lepitud suuri eesmärke ning hoida samas riigi tulud ja kulud järgmisel neljal aastal tasakaalus, käivitunud on haldusreformi ettevalmistavad tegevused – ja need on vaid mõned näited,» loetles ta.
Me ei karda kriitikat, sest olen veendunud, et maksukoormuse nihutamine inimeste raske tööga teenitud tulult tarbimisele on õige tee.
Rõivase sõnul on Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsus vaid kahe kuuga tegudega tõestanud, et on kaardistanud Eesti ees seisvad suured väljakutsed ja astunud samme nende lahendamiseks.
«Me ei ole opositsioonilt küsinud sadat kriitikavaba päeva, me oleme asunud tööle esimesest päevast alates. Me ei karda kriitikat, sest olen veendunud, et maksukoormuse nihutamine inimeste raske tööga teenitud tulult tarbimisele on õige tee,» märkis Rõivas ja lisas, et inimeste igapäevast elu kõige enam mõjutavad maksud, tööjõumaksud, vähenevad.
Tema sõnul on selle poliitika mõju kaugelt suurem kui palgapäeval enam kätte jääv summa: tööjõu maksukoorma langetamine aitab luua Eestisse kõrgema palgaga töökohti ning kasvatada kõigi heaolu. «Valitsus on veendunud oma poliitika õigsuses ja me peame kinni Eesti inimestele antud lubadustest,» märkis peaminister.
Hiljem saadikute küsimustele vastates ütles ta, et suurte väljakutsete lahendamiseks võib mõni poliitika olla lühiajaliselt ka ebapopulaarne. Nii saab ta enda sõnul aru, et lühikeses perspektiivis ei ole inimesed kütuseaktsiisi tõusuga rahul. Samas on aktsiisi tõstmine tema sõnul vajalik, et majandus jätkusuutlikult kasvaks, Eestis saaks langetada tööjõumakse, parandada lastega perede toimetulekut ning toetada üksikuid pensionäre ja üksikvanemaid.
«Ma olen päris kindel, et ka haldusreformi ellu viies tuleb selle vastu kriitikat. Ka selleks me peame valmis olema. Aga samas me teame, et kui me selle õigesti ära teeme, siis kokkuvõttes Eesti pikas vaates võidab sellest,» rääkis Rõivas.
Opositsioon: valitsus mängib vaid maksumääradega
Keskerakonna ja EKRE saadikud märkisid umbusaldusavalduses, et 1. juunil algatatud ja täna hääletusel olnud maksumuudatused, millega tõstetakse kütuseaktsiisi ja majutusasutuste käibemaksumäära, halvendavad Eesti inimeste heaolu ning on seega vastuvõetamatud.
«Kütuseaktsiisi ning majutusasutuste käibemaksumäära tõus on tingitud valitsuse soovist langetada sotsiaalmaksu, mida aga paljud ettevõtjad on pidanud tarbetuks, kuna see ei paranda ettevõtluskeskkonda, ei elavda majandust ega aita luua uusi töökohti. Seda eriti olukorras, kus sotsiaalmaksu vähendamisest saadava kasu nullib ära kütuseaktsiisi tõstmine,» leidsid nad.
Saadikute sõnul on peaminister, kes survestab koalitsioonipartnereid maksutõusudele, murdnud enne valimisi antud lubadust – päev enne valimisi eitas Rõivas nende sõnul selgesõnaliselt maksutõusude plaani ETV otse-eetris. «On selge, et peaminister vassis edukama valimistulemuse nimel. Selline poliitika ei ole aga valitsusjuhi poolt aktsepteeritav,» märkisid nad.
Opositsionääride hinnangul soovisid inimesed valitsust, kes pakuks lahendusi, mis viiks kiirema majanduskasvuni ning aitaks Põhjamaadele järele jõuda, tegeleks väljarändega ning tagaks palgakasvu, mis aitaks järele jõuda vahepeal kasvanud hindadele. Samas pole need küsimused nende sõnul üldse valitsuse laual, selle asemel mängitakse maksumääradega.
«Kütuseaktsiisi tõstmise vastu on avaldanud meelt tuhanded inimesed ning kütuseaktsiisi tõstmise vastastele kollektiivsetele pöördumistele on andnud allkirja enam kui 28 000 inimest. Taoline hulk inimesi tundub aga valitsusjuhi jaoks tühine olevat ning maksutõusudega minnakse kindlalt edasi. Valitsusjuhina vastutab aga just peaminister tehtavate negatiivsete muudatuste eest,» leidsid nad umbusaldusavalduses.
Samuti juhtisid nad tähelepanu, et peaministri toimetulekut hindab viimaste arvamusuuringute põhjal Eesti rahvas mitterahuldava hindega. «Peaministri usalduskrediit on langenud tasemele, millega tal pole võimalik juhtida valitsust, kes peaks Eesti majanduse taas tõusule aitama,» seisis avalduses.
Viimati arutas riigikogu peaministri umbusaldamist 2009. aasta mais, kui Keskerakonna, toonase Rahvaliidu ja Eestimaa Roheliste saadikud heitsid Andrus Ansipile ette ebapädevust valitsuskoalitsiooni töö korraldamisel, võimetust leida raskele majandusolukorrale lahendusi ning riigijuhtimiseks vajaliku usaldusväärsuse ja vastutustunde puudumist. Ansipi umbusaldamine kukkus riigikogus siiski läbi, sest seda toetas 35, vastu oli aga 53 riigikogu saadikut.