Riigikogu võttis täna lisaistungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud maksumuudatused, mis suurendavad muu hulgas nii alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi kui majutusteenuste käibemaksumäära, samuti võeti usaldushääletusel vastu madalapalgaliste tagasimakse süsteemi kehtestavad ja lapsetoetusi tõstvad seadusemuudatused.
Viimasena võttis riigikogu usaldusküsimusega seotuna vastu lapsetoetusi tõstvad seadusemuudatused, mille poolt oli 62 ja erapooletuks jäi kuus riigikogu saadikut.
Seaduse kohaselt tõuseb lapsetoetus seniselt 45 eurolt järgmisel aastal 50, 2018. aastal 55 ja 2019. aastal 60 euroni esimese ja teise lapse kohta kuus. Kolme- ja enamalapselistele peredele luuakse 2017. aasta juulist uus, 200 euro suurune lasterikka pere toetus. Riigieelarvest nõuavad muudatused tuleval aastal 14 miljonit, 2017. aastal 20,6 miljonit, 2018. aastal 69,7 miljonit ja 2019. aastal 84,1 miljonit eurot lisaraha.
Samuti usaldusküsimusega seotuna vastu võetud seadusemuudatusi, millega luuakse madala sissetulekuga töötavate inimeste iga-aastase tagasimakse süsteem, toetas 59 koalitsioonisaadikut ja nende vastu oli 34 opositsioonierakondade liiget.
Muudatuste kohaselt sõltub madalapalgaliste tulumaksu tagasimakse suurus teenitud sissetulekust, töötatud kuude arvust ning sissetuleku struktuurist, olles suurim 480-eurose ja jõudes nulli 649-eurose brutokuupalga juures. Maksu- ja tolliamet teeb esimese tagasimakse 2017. aasta 30. juuniks.
Palju vaidlusi tekitanud maksumuudatuste poolt hääletas pärast kuuetunnist arutelu 58 koalitsiooni- ja selle vastu oli 41 opositsioonisaadikut. Üks koalitsioonisaadik, sotsiaaldemokraat Mark Soosaar, hääletusel ei osalenud. Soosaar ütles Postimehele, et ei saanud hääletusel osaleda, sest viibis samal ajal juba reedel kokku lepitud kohtumisel kultuuriministriga.
Opositsioon esitas maksupaketile teise lugemise eel kokku pea 200 muudatusettepanekut, mida rahandusminister Sven Sesteri sõnul ei arvestatud. Tema sõnul nägi suur osa neist ette maksumuudatuste ärajätmist või vähendamist, mille tagajärjel oleks vähenenud ka laekumised riigieelarvesse.
Tema sõnul on tegu valitsusliidu leppest lähtuva tervikliku maksumuudatuste paketiga, mille tulemusena nihkub maksukoormus tööjõult rohkem tarbimisele. Muudatustega on arvestatud ka järgmise nelja aasta eelarvestrateegias.
«Nende ärajätmisel ei oleks võimalik ellu viia mitmeid Eesti arengule kaasa aitavaid samme, mis suurendavad töötavate inimeste sissetulekut ning elavdavad majandust. Täna arutluse all olevate eelnõudega parandab valitsusliit madalapalgaliste inimeste toimetulekut, elavdades seeläbi ka tööturgu, langetab tööjõumakse ja tõstab lastetoetusi,» rääkis Sester riigikogus.
Läbirääkimistel osales kümneid opositsioonisaadikuid, kes kritiseerisid nii muudatuste sisu kui vormi. Näiteks opositsioonilise Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson märkis, et sidudes maksumuudatuste vastuvõtmise usaldusküsimusega, astus valitsus kobarseadusest veel sammu edasi. «Kui juba kobareelnõude menetlemine võttis opositsioonilt nii mõnegi võimaluse oma tööd teha, siis nüüdse käiguga välistati igasugune võimalus, et siin riigikogu saalis mõni muudatusettepanek võiks leida toetuse, et mõni muudatusettepanek saaks seadusse sisse viidud,» lausus ta.
Muudatuste sisu on Simsoni hinnangul sama negatiivne kui vorm. Näiteks majutusteenuste käibemaksumäär tõstetakse tema sõnul kõrgemaks kui Soomes, Lätis ja Leedus ning kütuseaktsiisi tõstmisega jõuab Eesti mõne aasta pärast hindades järele vähemalt ühele Põhjamaale ehk Soomele. Samuti kaotatakse tema sõnul täiskasvanute koolitusega seotud kulude tulumaksusoodustus, vähendatakse füüsilise isiku maksustatavast tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat ja sotsiaalmaksumäära.
«Kui sotsiaalmaksumäära vähendamist püütakse näidata positiivse sammuna, siis enamik ettevõtjaid on öelnud, et sellest tulenev kasu on marginaalne, selle nullib ära aktsiisitõusudest tulev lisakoormus. Aga kindlasti on sotsiaalmaksumäära vähendamisel ka negatiivne mõju, sest ta halvendab Eesti tervishoiusüsteemi kindlustunnet,» ütles Simson.
Kokkuvõttes halvendavad maksumuudatused tema hinnangul inimeste toimetulekut ja majanduse üldist olukorda ning vähendavad Eesti ettevõtjate kindlustunnet ja lootust, et valitsus pakuks välja positiivse plaani, kuidas Eesti majandus kasvama panna.
Täna usaldusküsimusega seotuna vastu võetud seaduse kohaselt väheneb sotsiaalmaksumäär alates 2017. aastast 33 protsendilt 32,5 ning 2018. aastast 32 protsendini. Maksulaekumine väheneb seega ülejärgmisel aastal 33,8 miljonit ning kahel järgneval aastal vastavalt 86 ning 91 miljonit eurot. Pikemas vaates kasvatab muudatus rahandusministeeriumi hinnangul töötajate sissetulekut.
Tulumaksuseaduse muudatustega suurendatakse maksuvaba tulu praeguselt 154 eurolt 205 euroni kuus aastaks 2019 ja tagatakse, et keskmine vanaduspension jääb tulumaksuvabaks. Tulumaksu laekumine väheneb seetõttu tuleval aastal 25,8 miljonit eurot.
Laste ülalpidamise eest saadav täiendav maksuvaba tulu, mis seotakse lahti üldise maksuvaba tulu määrast, on endiselt 154 eurot kuus. Samas piiratakse muudatustega füüsilise isiku maksustatavast tulust mahaarvatavaid koolituskulusid, sealhulgas välistatakse mahaarvatavate koolituskulude alt täisealiste huvikoolitused.
Füüsilise isiku tulust tehtavate mahaarvamiste üldine piirmäär väheneb 1920 eurolt 1200 euroni aastas, samuti muudetakse renditulu maksustamise reegleid. Nende muudatustega suureneb tulumaksu laekumine 2017. aastal 14 miljonit eurot.
Lisaks suurendatakse välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära 32 eurolt 50 euroni päevas ning laiendatakse inimeste võimalusi panustada kodanikuühiskonna arengusse maksuvabalt. Need muudatused vähendavad maksulaekumist kuni miljoni euro võrra.
Järgmise aasta veebruarist kasvab 15 protsenti alkoholi ning juunist kaheksa protsenti tubaka aktsiisimäär. Sama suur tubakaaktsiisi tõus ootab ees ka kahel järgneval aastal. Lisaks tõstetakse 10 protsenti nii alkoholi- kui tubakaaktsiisi 2019. ja 2020. aastal. Erandiks on veiniaktsiis, mis kasvab mõlemal aastal 20 protsenti.
Tubakaaktsiisi tõstmisega laekub rahandusministeeriumi hinnangul järgmisel aastal eelarvesse aktsiisi- ja käibemaksutulu 24 miljonit, alkoholiaktsiisi tõstmisega aga 22 miljonit eurot rohkem.
Seadusemuudatustega kasvab ka kütuseaktsiisi määr: diislikütuse aktsiis suureneb järgmisel aastal 14 ja bensiiniaktsiis 10 ning kahel järgmisel aastal kasvavad need veel 10 protsenti. Kütuseaktsiisi tõstmisega laekub tuleval aastal aktsiisi- ja käibemaksutulu täiendavalt 64,7 miljonit eurot. Muudatustega täpsustatakse ka kerge ja raske kütteõli, põlevkivikütteõli ja tahkete kütuste aktsiisimäära.
Seejuures on valitsus võtnud endale kohustuse hinnata aktsiisimuudatuste mõju ning esitada hiljemalt 2018. aasta 1. märtsiks parlamendile vastav analüüs. Vajadusel teeb valitsus riigikogule ka ettepanekud aktsiisimäärade muutmiseks, kui selgub, et aktsiisimuudatuste mõju ei vasta olulises osas ootustele.
Majutusteenuste käibemaksumäär kasvab muudatusega 2017. aastast üheksalt 14 protsendile, mis rahandusministeeriumi hinnangul suurendab käibemaksu laekumist 10,2 miljonit eurot aastas. Ministeeriumi sõnul võib käibemaksumäära tõus tuua kaasa hinnatõusu, kuid selle ulatus, kestus ja jagunemine sektori sees on raskesti ennustatav, olenedes konkurentsisituatsioonist ja üldisest majandusolukorrast.