Kaitseminister Sven Mikseri sõnul on positiivne, et USA kavatseb Eestisse oma raskerelvastust tuua, täpsemat infot loodab ta selle kohta saada järgmisel nädalal.
Eesti taotleb NATO vägede kohaloleku kolmekordistamist
«On positiivne, et suurim ja sõjaliselt võimekaim NATO liitlane USA võtab Venemaaga piirnevate liitlasriikide julgeoleku tagamist tõsiselt,» märkis Mikser.
«Regioonis paiknevate liitlasüksuste ja varustuse täpne lahend on NATOs ja liitlasriikide pealinnades tõsise arutuse all ja ma usun, et järgmisel nädalal Brüsselis toimuval NATO kaitseministrite kohtumisel saan kolleegidega ka sel teemal põhjalikumalt kõnelda,» lausus Mikser.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang ütles, et Eesti, Läti ja Leedu on NATOle teinud ettepaneku suurendada alliansi maaväe üksuste kohalolekut meie territooriumil. «Eesti soovib liitlaste maaväe pataljonide püsivat roteeruvat kohalolekut nii Eestis, Lätis kui ka Leedus või ühe brigaadi lahingugrupi paiknemist Eestis, Lätis ja Leedus kokku. See tähendaks täna regioonis viibivate liitlasüksuste maaväekontingendi ligikaudu kolmekordistamist,» sõnas Sang.
See tähendaks täna regioonis viibivate liitlasüksuste maaväekontingendi ligikaudu kolmekordistamist.
Lisaks on Eesti teatanud oma huvist liitlaste varustuse ja relvastuse eelpaigutamisest Eesti territooriumile. «Siin asuvad eelpaigutuslaod oleksid oluliseks heidutusmeetmeks võimalike agressorite jaoks. Samas teeksid nad lihtsamaks liitlaste roteeruvate üksuste väljaõppe korraldamise, kuna väheneks vajadus rasketehnika transpordiks üksuste vahetumisel,» märkis ta.
Eesti on tegemas koostööd Ameerika Ühendriikide maaväega, et täiendada siinset väljaõppetaristut, eelkõige keskpolügooni ja Tapa kaitseväelinnakut, loomaks paremaid võimalusi võimalike täiendavate üksuste väljaõppeks siin. Praegu on Eestis väljaõppel USA maaväe pioneeriüksus, mis väljaõppe käigus täiendab ka meie väljaõppetaristut keskpolügoonil.
Valitsus on otsustanud eraldada järgmise viie aasta jooksul reservfondist liitlaste üksuse püsiva kohalolu tagamiseks 40 miljonit eurot, millest saab muuhulgas rajada varustuseladusid ning ehitada täiendavaid kasarmuid.