Keskerakond pöördus maksupaketi pärast presidendi poole

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Toomas Hendrik Ilves.
President Toomas Hendrik Ilves. Foto: Liis Treimann / Postimees

Opositsioonilise Keskerakonna fraktsioon saatis täna president Toomas Hendrik Ilvesele taotluse mitte välja kuulutada eilsel riigikogu lisaistungil usaldusküsimusega seotuna vastu võetud maksupaketti.

Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni hinnangul oli maksupaketi menetlemine tehtud algusest peale opositsioonile sisuliselt võimatuks. «Kobareelnõuga suruti ühe hooga läbi omavahel mitmed seostamata eelnõud. Kuidas on seotud majutusasutuste käibemaksu ja erinevate aktsiiside tõstmine, sotsiaalmaksu vähendamine ja haigekassa seaduse muutmine? Valitsuse arutu kiirustamisega suruti maksupakett eile küll parlamendist läbi, kuid viimane sõna jääb siiski vabariigi presidendile,» ütles ta erakonna teatel.

Keskerakond nimetabki presidendile saadetud kirjas põhilise probleemina asjaolu, et eelnõu menetlemise juures rikuti mitmeid protseduurireegleid: esiteks oli tegemist kobareelnõuga, mida oli opositsioonil sisuliselt võimatu menetleda, teiseks rulliti opositsioonist üle tavapärasest kolm korda lühema muudatusettepanekute tähtajaga ning kolmandaks seoti kogu pakett valitsuse usaldushääletusega, mida seni on kasutatud kui kriisimeedet.

Simsoni sõnul mingit kriisi aga pole ning tegu oli lihtsalt valitsuse mugavussammuga, et lõpetada poliitiline dialoog ja kaotada võimalus muudatusettepanekuid hääletada. «President on 2011. aastal riigikogu ees esinedes öelnud, et erineva eesmärgiga seadusmuudatusi pole enam kohane menetleda üheskoos. President on selgelt rõhutanud, et erinevaid eluvaldkondi tuleb arutada eraldi,» ütles ta.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Remo Holsmer selgitas erakonna teatel, et komisjon arutas maksueelnõu neljal istungil, neist esimesel tutvustas muudatusi rahandusminister, järgmisel kahel vaadati läbi komisjonile saadetud kirjad ja pöördumised ning viimasel istungil arutati üle kolme tunni fraktsioonide esitatud ligi 200 muudatusettepanekut.

«Ettepanekute esitamise lühem tähtaeg oli seotud sellega, et maksumuudatuste vastuvõtmise ja jõustamise vahele jääks vähemalt pool aastat. See põhimõte sai vastu võetud eelmise riigikogu poolt loomaks õiguskindlust ja tagamaks maksukeskkonna etteaimatavus,» ütles ta.

Holsmer märkis, et teab keskfraktsiooni liikmeid kui väga aktiivseid muudatusettepanekute tegijaid ning viie päeva jooksul vormistati korrektselt ja esitati rahanduskomisjonile 99 ettepanekut. «Taas kord igati tubli töö ja Simsoni poolt viidatud «opositsioonist ülerullimine» on selles kontekstis üledramatiseeritud hinnang,» lausus ta.

Samas esitas opositsioon tema sõnul eelnõule muu hulgas ettepanekuid ka haigekassa juhtimise, mopeedide kubatuurinõuete ja lennukite stardimassi kohta, mis ei omanud eelnõu algse mõttega just liiga suurt kokkupuudet. «Kui keskfraktsioon räägib «kobareelnõust», siis just opositsiooni enda poolt sooviti eelnõud kobaraks muuta ja selle reguleerimisala oluliselt laiendada. Kahtlemata näitas ka esitatud ettepanekute arv soovi riigikogu istungeid ööde kaupa venitada, mitte pidada sisulist debatti,» ütles Holsmer.

Riigikogu võttis palju vaidlusi tekitanud maksumuudatused, mis muu hulgas suurendavad nii alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi kui majutusteenuste käibemaksumäära, vastu 58 poolthäälega. Valitsuse usaldusküsimusega seotud maksupaketi vastu oli 41 opositsioonisaadikut.

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaande kohaselt on võimalus siduda mõne eelnõu vastuvõtmine usaldusküsimusega mõeldud kasutamiseks eelkõige vähemusvalitsusele, kellel võib muidu olla raskusi oma poliitikat ellu viia, või kriisiolukorras, kus valitsusel võib olla vaja saada üle erimeelsustest, mis valitsevad parlamendienamusse kuuluvate parlamendiliikmete seas.

Eestis on valitsus eelnõude vastuvõtmist usaldusküsimusega sidunud ainult kolm korda. Esimest korda kasutati seda võimalust 2009. aastal, kui majanduskriisi tõttu tuli teha eelarvekärpeid.

Sama aasta vabariigi aastapäeval juhtis president Ilves tähelepanu, et usaldusküsimusega sidumise menetlust saab kasutada ainult väga erandlikel juhtudel. «Eesti ees seisvad ohud ei ole ainult majanduslikud. Vajadus teha karme ja kiireid otsuseid ei vabasta kedagi vastutusest säilitada Eesti demokraatlikku parlamentaarset riigikorda. Majanduskriis ei saa peatada Eesti põhiseaduse kehtimist. See, et raha on vähem, ei või tuua kaasa mingeid mööndusi otsuste läbipaistvuse suhtes,» ütles ta.

Teist korda kasutas usaldusküsimusega sidumise võimalust juba Taavi Rõivase valitsus mullu juuni lõpus ning kolmandat korda eelmisel nädalal maksumuudatuste, lapsetoetuste tõusu ja madalapalgaliste tagasimakse süsteemi eelnõu puhul, mis kõik eile vastu võeti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles