Sotsiaalministeeriumis testitud ja uuest aastast algava tööhõivereformiga seotud hindamismetoodikas avastati erinevaid puudujääke seoses küsitlusankeetide sõnastuse ning tervise infosüsteemis sisalduvate andmetega.
Töövõimereformiga seotud hindamismetoodikas avastati puudusi
17. juuni 2015, 16:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töövõimereform sisaldab endas üleminekut töövõimetuse hindamiselt töövõime hindamisele ning sellega seoses hakatakse pakkuma mitmeid uusi teenuseid. Uue metoodikaga kavatsetakse senisest eesmärgipärasemalt hinnata inimeste terviseseisundist tulenevat võimekust ja takistusi töötamisel.
Testimise käigus uuriti, kui hästi on sõnastatud asjasse puutuvad dokumendid ning toimib töövõime hindamisprotsess. Siinjuures vaadeldi kahe ankeedi toimivust, mis on oluline kliendi terviseseisundi hindamisel. Nendest ühe täidab töötukassa klient ja teise töövõimet hindav arst.
«Nagu ikka uue asja puhul, ilmnes ka siin, et ankeedi küsimused ei olnud alati üheselt mõistetavad ning vastused ei kirjeldanud seda infot, mida oodati,» kommenteeris tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev testi tulemusi.
«Samuti selgus, et töövõimet hindavad arstid vajavad põhjalikumat koolitust,» täpsustas minister ning lisas, et vastavad koolitused viiakse läbi järgmisel aastal.
Lisaks on töövõime hindamises vaja kasutada tervise infosüsteemi andmeid, sest töötukassale koostatavas eksperthinnangus ei saa arst tugineda üksnes sellele, mida inimene enda kohta ankeedis kirjutab. Eesmärk on võrrelda seda inimese pere- või eriarsti poolt infosüsteemi lisatud terviseseisundi kirjeldusega.
Testimisel selgus, et kohati on tervise infosüsteemist saadav info puudulik või raskesti kasutatav. Seetõttu on sealt saadavate andmete kvaliteedi parandamiseks vaja terviseametil kooskõlas haiglate ja perearstidega läbi viia täiendavad tehnilised arendused.
Tööhõivereformi juhtrühm võttis testi tulemused teadmiseks ning edasi arutatakse neid ministeeriumi ja sihtrühmade vahel peetavatel aruteludel. Metoodika rakendusliku poole parandamisel toetutakse ka enam kui sajalt testis osalenud töövõimekaoga inimeselt saadud väärtuslikule tagasisidele.
«Soov on muuta küsimustikud selliseks, et keegi taotlejatest ei jääks hindamata seetõttu, et ta ei saanud ankeedi sõnastusest aru,» selgitas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. Tema sõnul aitab taolist riski maandada ka asjaolu, et ankeeti on võimalik täita üheskoos töötukassa juhtumikorraldajaga, kes on läbinud vastava koolituse.
Töövõimereform rakendub järk-järgult aastatel 2016-2022. Järgmise aasta 1. jaanuarist hakkavad praegused töövõimekaoga inimesed saama soovi korral uusi teenuseid, mis aitavad neil elus paremini toime tulla ja tööd leida.
Algselt pidi samaaegselt käivituma ka eelmainitud metoodikale tuginev uutmoodi hindamine koos töövõimetoetuse maksmise ja aktiivsusnõuetega, kuid lähtudes mai alguses ministrite tehtud ettepanekutest, lükkub see pool aastat edasi.