Kaitsjad nimetasid Pauluse protsessi süüdistust umbmääraseks ja oletuslikuks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Harju maakohtus väidetava allilmategelase Assar Pauluse ja tema juhitud kuritegeliku ühenduse kohtuprotsessil täna avakõnedega esinenud kaitsjad nimetasid riigiprokuratuuri süüdistust umbmääraseks ja pinnapealseks.

Assar Pauluse ja ettevõtte Barbarossa Invest kaitsja Küllike Namm ütles oma avakõnes, et süüdistus on üldsõnaline ja deklaratiivne ning selles ei ole välja toodud ühtegi konkreetset tõendit, mis kinnitaks süüdistust. Kaitsja märkis, et väidetavat jõugujuhti Assar Paulust on jälitustegevuse käigus massiivselt pealt kuulatud, kuid kõnede salvestistest ei tule kuidagi välja, nagu oleks Paulus organiseerinud kuritegelikku ühendust.

«Nendes kõnedest räägitakse, kuidas maja müüa, kuidas suusatatakse või  kuidas on raske lapsevankrit lumes lükata. Kõnedes ei ole mingit viidet kuritegude toimepanemisele,» rääkis Namm.

Namm sõnas, et süüdistuses on seostatud Pauluse jõugu loomise aega, aastat 2006 sellega, et 2005. aastal tapeti väidetav eelmine kuritegeliku maailma liider Kalev Kurg.

«Kalev Kurele ei ole kunagi esitatud süüdistust ega kahtlustust kuritegeliku ühenduse loomises. See on ilus väide, aga kus on tõendid, et Kalev Kurg üldse oli kuritegeliku maailma liider? Kas me sildistame inimesi selle alusel, mida ajakirjandus on öelnud?» küsis Namm.

Ta lisas, et aastast 2010 pärineb jälitusprotokoll, kus kuulatakse pealt Pauluse ja väidetava jõuguliikme, praegu narkokuriteo eest vanglakaristust kandva Virgo Raudsepa telefonikõnesid. Kokku on jälitusprotokollis kuue telefonikõne salvestised. Pauluse kaitsja sõnul tuleb nendest pealtkuuldud kõnedest välja ainult seda, et nad on sõbrad, kuid mingeid viiteid kuritegudele seal ei ole.

«Kõnedes on tavaline sõprade vaheline vestlus, milles öeldakse «tere sõber», «kuidas läheb», «hästi läheb» ja nii edasi. Arutatakse ka ühise tuttava hukkumist liiklusõnnetuses,» lausus Namm.

Kaitsja lisas, et süüdistuses ei ole hinnatud tõendite põhjendatust ja seaduspärasust. «Ühe ettevõtte tegevuse seaduspärasust ei saa hinnata vaid selle järgi, kas Assar Paulus on äriühingu juhatuse liige,» rääkis Namm.

Kuritegeliku ühenduse juhtimises, inimkaubanduses, rahapesus ja dokumendi võltsimises süüdistatava Andres Vaigu kaitsja Sven Sillar ütles oma avakõnes, et valis oma kliendi kaitsmiseks passiivse kaitsetaktika, mis tähendab seda, et ta lükkab ümber prokuratuuri esitatud tõendid. Sillari sõnul ei ole tõenditega mingil moel tõendamist leidnud ükski Vaigu vastu esitatud süüdistus. Mis puudutab ratastoolis oleva Vaigu eest hoolitsenud mehe väidetavat orjastamist, märkis Sillar, et on olemas terve rida tunnistajaid, kes kinnitavad, et Vaigu eest hoolitsenud mees tegi oma tööd vabatahtlikult ja rõõmuga ning mingist inimkaubandusest siin rääkida ei saa.

Pauluse jõugu juhtimises süüdistatava Peep Haviku ja jõuku kuulumises süüdistatava Hanno Kivisilla kaitsja Marko Tammann ütles oma avakõnes, et süüdistus on väga umbmäärane. Tammanni sõnul on süüdistusaktis loetletud juhtumeid, kus ei ole kirjas toimepanemise aega, kohta ega viisi. «Näiteks on süüdistusaktis ära toodud Peep Haviku vestlus oma tuttavaga ja vestlus käib tavapärastest asjadest, mis ei viita kuidagi kuriteo toimepanemisele. Sellise abstraktse asja puhul on kohatu öelda, et see peegeldab süüd kuritegeliku ühenduse organiseerimises,» rääkis Tammann.

Samuti on Tammanni sõnul arusaamatu, millistel asjaoludel on Pauluse väidetava kohtuprotsessiga liidetud kolme maksukuriteos ja ühe võltsimises süüdistatava inimese kriminaalasjad, kuigi nende kuriteod pole süüdistuse järgi kuritegeliku ühendusega seotud. Tema hinnangul ei ole otstarbekas lasta neil neljal inimesel osaleda kogu väidetava kuritegeliku jõugu kohtuprotsessil.

Kuritegelikku ühendusse kuulumises süüdistatava Virgo Raudsepa kaitsja Paul Järve märkis oma avakõnes, et enne kohtuprotsessi algust on ajakirjandusse lekkinud lubamatult palju süüdistusmaterjale, mis ei jäta muljet ausast kohtupidamisest. Ta rõhutas, et kohtupidamine ei pea mitte ainult olema aus, vaid ka näima ausana. Järve lisas, et on olemas Euroopa inimõiguste kohtu lahend, mille järgi lasub vastutus kohtumaterjalide kaitse ja mittelekkimise eest riigil.

Kuritegelikku ühendusse kuulumises ja väljapressimises süüdistatavate Rünno Kristjuhani ja Ats Pärnaste kaitsja Priit Palmiste võrdles oma avakõnes riigiprokuratuuri süüdistust Vana-Kreeka legendiga kuningas Midasest, kes muutis kullaks kõik, mida ta puudutas. «Paistab, et süüdistaja on saanud inspiratsiooni sellest Kreeka müüdist ja on esitanud kuritegelikuna kõike, millega Assar Paulus on kokku puutunud,» lausus Palmiste. Tema sõnul on suur osa süüdistustest tõenditega katmata ja ainus tõend kuriteost ongi see, et asi on seotud Paulusega.

Kuritegelikku ühendusse kuulumises süüdistatava Sivart Saarmanni kaitsja Tõnu Meidra avaldas oma avakõnes arvamust, et kogu süüdistus on üles ehitatud süüdistusmaterjalides mainitud anonüümse Tatjana tunnistustele. «Jääb mulje, et Tatjana on süüdistuses justkui kuusepuu, millele erinevate episoodidega on juurde lisatud oksad ja ehted,» lausus Meidra.

Ka teised istungil avakõnedega esinenud kaitsjad viitasid prokuröri esitatud tõendite üldsõnalisusele ja ilukirjanduslikule vaimule. Samuti ei olnud suur osa kaitsjatest rahul sellega, et istungitele on lubatud ajakirjandus, kes kajastab nende sõnul kohtuprotsessi kallutatult. Samuti mainis suur osa täna istungil avakõne pidanud kaitsjatest ära asjaolu, et süüdistusmaterjalid lekkisid ajakirjandusse enne kohtuprotsessi algust.

Kuna kõik kaitsjad ei jõudnud täna ajanappuse tõttu oma avakõnesid ära pidada, jätkub kohtuprotsess kaitsjate avakõnedega 9. septembril.

Kohtunik Piret Liivo tegi istungi lõppedes ettepaneku pidada enne septembris jätkuvat kohtuprotsessi suve hakul veel üks täiendav istung, et kõik kaitsjad saaksid oma avakõned ära pidada. Pakutud päevad ei sobinud aga kaitsjate töögraafikuga, seega jätkub protsess septembris kohast, kus see täna pooleli jäi.

Ratastoolis oleva süüdistatava Andres Vaigu kaitsja Sven Sillar taotles täna hommikul kohtuistungi kinniseks kuulutamist, kuna kohtumenetluse käigus võib kogu aeg tulla jutuks Vaigu tervislik seisund. Sillari hinnangul võiksid olla kinnised kõik istungid, millel on arutlusel Vaigu süüdistus, kuna tema tervislik seisund võib tulla istungite ajal pidevalt jutuks.

Riigiprokurör Kati Reitsak Sillari taotlust ei toetanud. Ta märkis, et taolised asjad pannakse tavaliselt paika eelistungil, pealegi on Sillari taotlus väga üldsõnaline.

Kohtunik Piret Liivo Sillari taotlust ei rahuldanud, märkides, et tegemist on suure avaliku huviga kohtuprotsessiga. Samuti ei ole Vaigu süüdistuse sisu seotud tema tervisliku seisundiga. Ühtlasi esitas Liivo ajakirjanikele palve mitte kajastada Andres Vaigu tervislikku seisundit, kui see kohtuprotsessi käigus jutuks peaks tulema.

Kohus alustas süüasja arutamisega 10. juunil. Mahukas kriminaalasjas süüdistatakse kolme meest kuritegeliku ühenduse juhtimises ja 18 meest ning ühte naist kuritegelikku ühendusse kuulumises. Kokku on süüdistuse saanud 26 inimest ja kaks ettevõtet. Neil kõigil on kokku 23 advokaati.

Ükski kohtualune end möödunud nädalal süüdi ei tunnistanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles