Riigieksamil sai 100 punkti 30 inimest

Abituriendid eksamit tegemas. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Tänavu sai riigieksamitel maksimumtulemusi mullusest rohkem inimesi, ent samas suurenes märkimisväärselt nende õpilaste hulk, kes võõrkeele eksamil täielikult põrusid.

Tänavu sai riigieksamitel maksimumi ehk 100 punkti 30 õpilast, mida on üheksa võrra enam kui aasta varem. Kõige enam oli maksimumtulemuse saajaid laia kursuse matemaatikas - 16, kitsa kursuse matemaatikas sai 100 punkti kolm, eesti keeles viis ja eesti keeles teise keelena kuus inimest. Mitmes aines 100 punkti sel aastal ei saadud.

Üle 90 punkti sai sel aastal 907 tööd, mida on möödunud aastast 51 töö võrra rohkem. Kõrgeid punkte saadi kõikides ainetes, kuid kõige rohkem eesti keeles teise keelena, milles sai üle 90 punkti 343 inimest.

Paraku oli ka neid, kes said mõnel riigieksamil null punkti. Eesti keele eksamil ei saanud ühtegi punkti kolm inimest, laias matemaatikas kümme ja kitsas matemaatikas üheksa inimest.

Matemaatika ja eesti keel

Tänavu said õpilased valida kas kitsa või laia matemaatikaeksami vahel. Neist esimese valis 3419 ja laia eksami 4718 inimest. Võrreldes mullusega, kui valikud jagunesid enam-vähem võrdselt, oli sel aastal laia eksami valijaid märksa enam.

Kui mullu oli kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus 30 punkti ringis, siis tänavu oli selle eksami keskmine tulemus 37 punkti. Laia matemaatika eksami keskmine tulemus oli 2014. aastal 54 punkti, kuid tänavu veidi langes ja oli pisut üle 50 punkti.

Eesti keele eksamit tehakse sellisel kujul juba neljandat aastat. Nende aastate jooksul on tulemus püsinud stabiilsema. Eesti keele eksamit tegi tänavu 6909 õpilast ja keskmine tulemus oli 61,9 punkti. Mullu oli eesti keele keskmine tulemas enam-vähem sama, 62 punkti.

Eesti keel teise keelena eksamit tegi tänavu kokku 2374 õpilast ning keskmine tulemus 58 punkti on viimastel aastatel püsinud enam-vähem sama.

Võõrkeeleeksamid

Võõrkeeleeksamina said õpilased juba teist aastat teha inglise keele B1/B1-tasemel riigieksami või esitada omal käel sooritatud ja riigieksamina tunnustatud rahvusvahelise inglise keele eksami tunnistuse. Prantsuse saksa ja vene keele riigieksamid on täielikult asendatud rahvusvaheliste eksamitega.

Tänavu vähenes võrreldes mullusega võõrkeeleeksamit teinud õpilaste arv, ainult vene keelt võõrkeelena tegi eksamipäeval rohkem õpilasi. Sealjuures on inglise keele eksamitulemused võrreldavad eelmise aasta tulemustega. See näitab Innove hinnangul õpilaste keeleoskustaseme tõusu ja huvi rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksamite sooritamise vastu.

Küll aga on kõikides võõrkeeltes suurenenud nende õpilaste osakaal, kes vajalikku taset ei saavutanud. Näiteks inglise keeles oli taset mittesaavutanud õpilasi tänavu 22 protsenti, samal ajal kui mullu oli neid 20 protsenti. Prantsuse keele riigieksamil ei saanud vajalikku tulemust 23 protsenti tegijatest, eelmine aasta oli neid oluliselt vähem ehk seitse protsenti. Saksa keele riigieksamil tõusis nende õpilaste osakaal 27 protsendini ja kui mullu ei saavutanud vene keele riigieksamil taset vaid kaks protsenti eksamitegijatest, siis tänavu oli neid tervelt 17 protsenti.

Sel kevadel toimusid riigieksamid 19. korda ja teist aastat uue korra alusel, mille järgi peavad õpilased gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, võõrkeele ja matemaatika riigieksamid. Eksameid sooritas kokku 9903 eksaminandi.

Täna avaldatud statistika on aga esialgne ning sügisel avalikustavad SA Innove ja haridusministeerium täiendava kokkuvõtva statistika.

KOMMENTAAR

Miks on nii, et vene koolide õpilased saavad eesti keel teise keelena riigieksamil niivõrd häid tulemusi, samal ajal, kui vene keel võõrkeelena riigieksamite tegijate hulgas on taseme mittesaavutanute arv mitmekordistunud?

SA Innove nõuniku Einar Rulli hinnangul on eesti keel parem neil vene koolide õpilastel, kes on Eesti ühiskonnas aktiivselt tegevad ja valdavad eesti keelt peaaegu emakeele tasemel. «Kui eesti keel on ümberringi, siis seda on tükk maad lihtsam omandada kui näiteks inglise keelt. Samal ajal on mingi hulk õpilasi, kellel käib eesti keele omandamine vaevaliselt,» nentis Rull.

«Tõepoolest, see ülemine ots on väga hea ja õppekava on ju keskmise õpilase järgi projekteeritud,» kommenteeris ta seda, et väga palju oli neid õpilasi, kes said eesti keel teise keelena riigieksamil üle 90 punkti.

Kui aga neid, kes vene keel võõrkeelena riigieksamil vajalikku taset ei saavutanud, oli mullu kaks protsenti, siis tänavu oli neid lausa 17 protsenti. Rulli hinnangul võis põhjus olla see, et eksamit tegid veidi teistsugused õpilased ning on ka uus süsteem, millega õpilased võib-olla harjunud ei ole.

«Mingi hulk vene keele eksami tegijatest on ka vene kodukeelega õpilased, kelle puhul ei ole seaduslikku alust öelda, et vaadake, te ei tohi vene keelt võõrkeelega teha,» tõi Rull lisaks välja. «Samal ajal on seal ka hall maa, sest mõni räägibki kodus kahes keeles.»

Ühtlasi tõi ta välja, et nii vene keele oskust eestlaste hulgas kui eesti keele oskust vene õpilaste hulgas mõjutab väga tugevasti keskkond. «Näiteks Lõuna-Eestis, kus vene keelt vähe kuuleb, on eksamitulemused madalamad kui näiteks Tallinnas või Narvas,» lausus Rull.