Opositsioonierakondade arvates näitab valitsuserakondade langev toetus inimeste rahulolematust valitsuse senise poliitikaga ning sunnib koalitsiooniparteisid oma suhtumist muutma.
Opositsioon reitingutest: valitsus peab oma poliitika üle vaatama
19. juuni 2015, 16:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui nädal tagasi analüüsiti ERR-i tellitud Turu-Uuringute küsitlustulemusi, siis ennustati, et enam pole kaugel hetk kui Vabaerakond möödub toetuselt Reformierakonnast. Juba ongi see hetk kätte jõudnud, mis näitab, et Reformierakonna toetajad on väga rahulolematud,» kommenteeris Keskerakonna aseesimees Kadri Simson Vabaerakonna toetuse hüppelist kasvu valimistejärgsel perioodil.
Simson leiab, et Reformierakond on valijaid pettes Vabaerakonnale ise kõik trumbid kätte mänginud. «Reformierakond on kaotanud iga kolmanda valija ning paljud varasemad oravapartei toetajaid on koondumas Vabaerakonna taha,» ütles ta BNS-ile.
Vabaerakonna arvates on nende tugev toetus aga partei enda hea töö tulemus. «Me ei pillu rumalaid ideoloogilisi sõnu ega klammerdu 20 aastat vanadesse dogmadesse, nagu suured erakonnad tihti teevad ja tegid seda ka äsjase maksudebati ajal,» hindab Vabaerakonna esimees Andres Herkel oma partei edukuse põhjuseid.
Herkeli sõnul püüab Vabaerakond end üles ehitada vastavuses varasemalt välja käidud põhimõtetega: «Kui me räägime säästlikkusest ja riigireformist, siis meie oleme veenvad, sest me ise ei priiska. Meil polnud massiivset valimisreklaami, ega pole ka võlgasid. See, et teised erakonnad on suutnud end hoolimata riigieelarvelisest toest võlgadesse laenata, ei tekita nende võimekuse suhtes makse määrata usaldust,» seletas ta.
Lisaks loodab Herkel, et täna avaldatud tulemused sunnivad valitsuserakondi oma poliitikat muutma. «Arvan, et kõige parem, mis meie tugev toetus võib kaasa tuua, on see, et suured erakonnad saavad signaali vajaduse kohta asju teistmoodi korraldada,» ütles ta.
Ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme leiab, et nende stabiilse toetajaskonna säilimisele ning reitingu mõningasele tõusule on kaasa aidanud valitsuskoalitsiooni senine poliitika. «Ma arvan, et meie toetust tõstsid muuhulgas erakonna poolt korraldatud immigratsiooni- ning maksutõusude vastased meeleavaldused,» rääkis Helme. Lisaks on tema hinnangul erakonda pildis hoidnud parlamendifraktsiooni töised arupärimised valitsuserakondade poolt toetavate eelnõude suhtes.
Samuti arvab Helme, et EKRE on erakonna ümber loodud negatiivse varjundi minetanud ning näidanud, et parteil on oma selge ja tõsine liin, mida asjaajamisel järgida.
Keskerakonna aseesimees ei välista tänaste tulemuste valguses ka valitsusjuhi vahetust. «Reformierakond ei saa mööda vaadata asjaolust, et Taavi Rõivase populaarsus on veelgi madalam erakonna omast. Ilmselt tehakse suvel omad järeldused, kõige lihtsam oleks peaministri vahetus,» arvas Kadri Simson.
Reformierakond kriitikaga ei nõustu
Reformierakonna peasekretär Martin Kukk ütles uuringutulemusi kommenteerides, et poliitikas on kritiseerimine lihtne, kuid ehitamine raske. «Valitsust juhtiva erakonnana on meil tulnud teha vajalikke, kuid ebapopulaarseid otsuseid. See kõik on selle nimel, et tööjõumaksud saaksid langeda ja peretoetused tõusta,» selgitas ta. Tema hinnangul ei saagi eeldada, et Reformierakonna toetusnumbrid on koguaeg kõrgeimad ning kõikumisi tuli ette ka eelmisel valimisperioodil.
«Meie keskendume ka edaspidi Eesti ehitamisele viisil, mis on ka pikas plaanis rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline,» lubas Kukk. «Usun, et põhjalikumaid järeldusi erakondade jõujoontest saab teha alles sügisel,» lõpetas ta.
Täna avaldatud ja BNS-i poolt tellitud TNS Emori uuringust selgub, et Vabaerakonna toetus on valimiste järgselt tõusnud 10,3, Keskerakonna toetus 1,2 ja EKRE toetus 1 protsenti ning suurimaks populaarsuse kaotajaks on Reformierakond, keda toetab valimispäevaga võrreldes 9,7 protsenti vähem inimesi. IRLi populaarsus on langenud 5,7 protsenti, samal ajal kui Sotsiaaldemokraatliku erakonna toetusprotsent pole märkimisväärselt muutunud. Reitingute edetabelit juhib Keskerakond ning teist kohta hoiab Vabaerakond.