Masuajal hea hoo sisse saanud firmade ümberkantijatel on põhjust muretseda, sest edaspidi võivad nad koos oma tankistidega saada ärikeelu. Justiitsministeerium valmistab juba muudatust ette.
Pankrotimeistrite elu läheb kibedaks
7. oktoober 2010, 00:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni puudutab ärikeelu seadmise võimalus näiteks kelmusi või altkäemaksu maksmist, aga ometi pole sellest sõnakestki karistusseadustiku majanduskuritegevust puudutavas mahukas peatükis. Firmade kuritahtlikud pankrottilaskjad, varade kantijad ja aktsiisipetturid võivad nii ka edaspidi Eesti ettevõtluses kätt proovida.
Eestis on välja kujunenud terve variisikute ehk nn tankistide ärisektor, kelle sissetulekuallikaks on mõõduka tasu eest pankrotis firmade juhatuses istumine. Ettevõtluskeeld võtaks sellistelt tegelastelt leiva.
Ettevõtjate endi algatus
Seadusemuudatuseks tegid ministeeriumile ettepaneku ettevõtjad ise ehk neid ühendav kaubandus-tööstuskoda. Koja peadirektor Siim Raie ütles, et seadusemuudatuse ajendiks on soov jõuda sanktsioonidega ettevõtte tegelike juhtideni, samuti vähendada variisikute ja korduvate petuskeemide hulka.
Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Mait Paltsi sõnul küsis koda kevadel ka oma liikmetelt, kui sageli neil tuleb ette olukordi, kus klient on jätnud kauba või teenuse eest tahtlikult maksmata, lasknud firma põhja ja jätkanud sama tegevust uues ettevõttes.
«Selliseid olukordi pole tegelikult väga palju ja ka tendents ise ei ole üleliia hull ega kasvav,» lisas ta.
Samas on ajakirjandusestki küllalt läbi jooksnud keerukamaid kantimisjuhtumeid, aga ka lihtlabaseid ühe firma võlgadega pankrottilaskmise ja teise asemele tegemise juhuseid. Sageli kaasneb sellega pankrotistuva firma nime eelnev muutmine, mis teeb partneritele jälgede ajamise keerulisemaks.
Mõnikord nimetatakse aga ettevõte ümber ja pannakse selle vana nimi uuele firmale – alustatakse puhtalt lehelt, nagu vahepeal polekski midagi juhtunud.
Kohustustest vabanemiseks kasutatakse Paltsi sõnul teisigi nippe. «Tuleb ette ka seda, et ettevõte on oma võlad kellelegi teisele võõrandanud või üle andnud – siis on võlausaldajal keeruline raha kätte saada,» rääkis ta.
Praegu pole paraku isegi mitte pankrotistuvate firmade etteotsa pandud variisikutele ehk tankistidele võimalik rakendada ettevõtluskeeldu.
«Praeguses karistusseadustikus pole majanduskuritegevust käsitlevas peatükis võimalust määrata ärikeeldu,» selgitas Palts. «Ärikeeld pole võimalik isegi pankrotikuritegude puhul.»
Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Astrid Asi kinnitas, et karistusseadustikus sisalduva ettevõtluskeelu regulatsiooni muudatus on juba ministeeriumis koostamisel.
«Muudatusega plaanitakse laiendada süütegude ringi selliselt, et ettevõtluskeeldu oleks võimalik lisakaristusena kohaldada ka majandusalaste kuritegude puhul,» lausus ta.
Asi sõnul saadetakse eelnõu kooskõlastusringile tõenäoliselt tuleval aastal. «Eelnõu on praegu alles koostamisel ja hetkel ei saa me muudatusi täpsemalt kommenteerida,» lisas ta.
Tuleval aastal käiku
Kaubandus-tööstuskoja juhatusse kuuluv Harju Elektri nõukogu esimees Endel Palla avaldas heameelt kava üle laiendada ärikeeldu majanduskuritegudele.
«Väga positiivne ettevõtmine, seda oleks pidanud ammu tegema,» lausus ta. «Seni on ärikeelu rakendamine Eestis väga harv juhus.»
Palla hinnangul on ärikeelu rakendamine eriti vajalik just neile ettevõtjatele, kes täna lähevad pankrotti ja alustavad homme samas kohas teise firmaga. «Võtame kas või Laulasmaa spaa, kus nii juhtus,» märkis ta.
Samuti kaubandus-tööstuskoja juhatusse kuuluva ettevõtja Juhan Kolgi sõnul leiti koja juhatuses kunagi, et ärikeelu laiendamist oleks vaja.
«Seda eriti inimestele, kes panevad toime lausa majanduskuritegusid, mis puudutavad ennekõike tubaka, alkoholi või naftasaaduste müüki aktsiisimaksu tasumata,» rääkis ta.
Ettevõtja sõnul ei ole ta siiski ülirangete meetmete rakendamise poolt. «Usun, et turg toimib teatud aja jooksul ise, ja kui kellegi kohta on ärimaailmas teada, et temast tuleb hoida eemale, siis temast ka hoitakse eemale,» lausus Kolk.
Pankrotile järgneb uus algus
Näiteid ajakirjandusest ettevõtja uuest stardist pärast vana firma pankrotistumist
Vabariigi aastapäeval Tartus presidendi vastuvõtul pidulisi toitlustanud Eesti üks esimesi ning tuntumaid catering-firmasid Frens on viimase aasta jooksul miljonitesse ulatuvate maksuvõlgade tõttu mitu korda juriidilist keha vahetanud.
Skeem on lihtne: maksuvõlgade tekkimisel muudetakse ettevõtte nimi ära, asutatakse kõrvale uus firma, sellele antakse vana ning juba turul sissetöötanud nimi ja äriga minnaksegi edasi vana nime ja puhta minevikuga. Osanikud läbi firmade Tiit Ojaveski ja Urmas Kokk.
Äripäev 09.03.10
Laulasmaa Resort viis ettevõtte püsivat maksejõuetust tunnistades Harju maakohtusse avalduse pankrotimenetluse algatamiseks.
Laulasmaa spaa omanik on kinnisvaraärimees Tõnu Laak, kelle juhtimisel on samas kohas tegevuse lõpetanud juba teine äriühing. Laulasmaa Resortile eelnenud operaatorfirma Laulasmaa Hotellid OÜ pankrotistus 2009. aasta veebruari lõpus ja jäi võlgu 24 miljonit krooni.
E24 20.03.10
Ehkki Travel Ini üks omanikke Marina Laikjõe eitab uue reisifirma Estlive Travel OÜ asutamist oma järjekordselt äpardunud äri asemele, viitab nii samade ruumide kui töötajate kasutamine seosele kahe firma vahel.
Ametlikult neil kahel firmal ühiseid omanikke pole. Estlive'i juhatuses on vennad Janno ja Andres Jõffert koos Jürgen Terasega, kes varem on olnud tegevad jaekaubanduses. Oma seotust Travel Ini ühe omaniku Marina Laikjõega nad eitavad.
Travel Ini endine töötaja Kairi Kaljuvee kinnitas, et Jõffert on Travel Ini pikaajaline klient. «Olen kindel, et Estlive Travel on Jõfferti ja Laikjõe ühine firma, kuigi seda ilmselt igal sammul varjata üritatakse,» lausus ta.
E24 27.05.10
2008. aastal teenis Kalev Loodile kuuluv ja Tartus teada-tuntud Riiamäe autokool 260 000-kroonise kahjumi ja ka firma omakapital kukkus 200 000 krooniga miinusesse.
2009. aasta veebruaris nimetas Lood Riiamäe autokooli ümber Florino AK-ks ja samast kuust hakkasid kuhjuma ka ettevõtte maksuvõlad.
Riiamäe autokooli nime kandval kodulehel palus Lood aga klientidel kanda raha koolituse eest oma uue firma Capitellum OÜ arvele.
Postimees 18.11.09
Hiljuti ametlikult pankrotti läinud arvutitootja ML Arvutite ühel omanikul Aivar Paalbergil on püsti pandud juba uus ettevõtmine, mis samuti ML kaubamärgiga lauaarvuteid toodab.
Kuigi juriidiliselt ei seo ASi ML Arvutid ning OÜd ML Novator miski, on sisuliselt tegemist ebaõnnestunud äri jätkuga, selgub vestluses firma omaniku Aivar Paalbergiga.
ASil ML Arvutid jäi pärast pankroti väljakuulutamist 30 miljoni krooni eest nõudeid. 7,6 miljonit ollakse võlgu ka riigile, kuid, nagu tunnistab ka Paalberg ise, seda raha maksuamet tõenäoliselt enam ei näe.
E24 14.07.10