Minister kehtestas uued koolivaheajad

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kooliaasta lõpetamine võib nihkuda hilisemaks, kui kool otsustab laste vaheaegu muuta
Kooliaasta lõpetamine võib nihkuda hilisemaks, kui kool otsustab laste vaheaegu muuta Foto: Peeter Langovits

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi kehtestas määrusega ülejärgmise kooliaasta vaheajad.

Vaheaegade määramisel on arvestatud sellega, et sügisvaheaeg ja kevadvaheaeg paigutuks poolaasta keskele, seisab määruse seletuskirjas. Nii tuleb esimesel veerandil lastel koolis käia 37 päeva, teise veerandisse mahub 39 õppepäeva, kolmandasse 49 ja neljandassse veerandisse 50 õppepäeva.

Seega on ülejärgmisel õppeaasta sügisvaheaeg 22.-30. oktoobrini, talvevaheaeg kestab 23. detsembrist 2016. a kuni 8. jaanuarini 2017. a, kevadvaheaeg 18.-26. märtsini ja suvevaheaeg algab (välja arvatud lõpuklassidel) 7. juunil 2017. Lõpuklassides on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva ning õppeperioodi lõpus toimuvad lõpueksamid. Kooli lõpetamise aeg lõpuklassides sõltub lõpueksamite aegadest.

Meenutuseks: järgmisel, 2015/2016 õppeaastal on riiklikult kehtestatud sügisvaheaeg 17.-25. oktoobrini, talvevaheaeg 23. detsembrist 2015. a kuni 10. jaanuarini 2016. a, kevadvaheaeg 19-27. märtsil 2016. ning suvevaheaeg algab 4. juunil.

Alates üle-eelmisest aastast saavad koolid ise vastavalt enda ja lapsevanemate soovidele vaheaegu seada. Selleks võib direktor teha ettepaneku ning kooli hoolekogu nõusolekul saab omavalitsus või erakooliomanik kehtestada koolile oma vaheajad. Ainus eeldus on, et õppeaasta jooksul oleks vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestaks vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.

Õppetöö algab üldhariduskoolides 1. septembril. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles