USA paigutab Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse ajutiselt sõjatehnikat, ütles Eestis töövisiidil viibiv Ühendriikide kaitseminister Ashton Carter täna Tallinnas pressikonverentsil.
USA paigutab Ida-Euroopasse sõjatehnikat
23. juuni 2015, 15:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me paigutame ajutiselt ühe relvastatud brigaadi-suuruse lahingüksuse (USA päevalehe New York Timesi teatel ligikaudu 5000 sõduri - toim) masinad ja selle jaoks vajaliku varustuse Kesk- ja Ida-Euroopasse,» ütles Carter.
Muu rasketehnika hulgas paigutatakse Bulgaariasse, Balti riikidesse, Poolasse ja Rumeeniasse tanke, jalaväe lahingumasinaid ning liikursuurtükke.
Kohtumisel Carteriga avaldasid Eesti kaitseminister Sven Mikser, Leedu kaitseminister Juozas Olekas ja Läti kaitseministeeriumi kantsler Jānis Sārts valmisolekut eelpaigutatavat relvastust ja varustust vastu võtta. Carteri sõnul on sama teinud ka Poola, Rumeenia ja Bulgaaria.
Ajutine eelpaigutamine tähendab seda, et siia toodav sõjatehnika hakkab mainitud riikides nö ringi liikuma ning varustuse liikumine on tihedalt seotud piirkonnas toimuvate sõjaväeõppuste ja väljaõppega.
«Nad ei ole staatilised. Eesmärk on pakkuda paremat väljaõpet ja lisamobiilsust Euroopas paiknevatele vägedele,» selgitas Carter, kelle sõnul võimaldab see lisaks väeüksuste väljaõppe parandamisele reageerida kiiresti ka võimalikele sõjalistele kriisidele.
«Me oleme valmis võõrustama USA eelpaigutatavat varustust alates tänasest või homsest,» ütles Mikser, kelle sõnul on Eesti kodutöö teinud ja võimalikud takistuseks selleks kõrvaldatud.
Mikser märkis, et Balti riigid ei püüa taasalustada külma sõja aegset võidurelvastumist Venemaaga, seades iga Vene tanki vastu oma tanki, kuid liitlaste senisest suurem kohalolek on vajalik selleks, et Venemaad heidutada ning sundida selle presidenti Vladimir Putinit muutma arvamust, nagu oleks Venemaal Balti piirkonnas üleolek.
Olekas nimetas heidutusvõimekus suurendavat varustuse ja relvastuse eelpaigutamist Balti piirkonna julgeolekut silmas pidades kriitilise tähtsusega sammuks. Leedu kaitseminister märkis, et tema kodumaa on valmis vastu võtma varustust koheselt. Läti kaitseministeeriumi kantsleri kinnitusel teeb tema kodumaa kõik, et relvastuse ja varustamise eelpaigutamine kulgeks sujuvalt.
«Selle piirkonna julgeolek on esmalt meie enda kohustus,» lisas Sārts, kelle sõnul otsustas Läti valitsus suurendada kaitsekulutusi nõutava kahe protsendini SKTst 2018. aastaks. Kaitsekulutuste suurendamisele viitas ka Olekas, kelle sõnul panustab Leedu tuleval aastal kaitsekulutusteks 1,5 protsenti SKTst ning kahe protsendini soovitakse jõuda 2020. aastaks.
Venemaa kaitseministeerium nimetas seda agressiivseimaks sammuks alates külma sõja lõpust.
Carter tsiteeris pressikonverentsil ka president Barack Obama mullu Tallinnas öeldud sõnu, et NATOsse kuuludes Balti riigid oma iseseisvust enam ei kaota.
«USA ja ülejäänud NATO allianss on täielikult pühendunud Eesti, Läti, Leedu nagu ka kõigi teiste liitlaste territoriaalse terviklikkuse kaitsmisele,» kinnitas Carter, kes kordas NATO lepingu artiklit viis, mille kohaselt rünnakut ühe NATO liikmesriigi vastu võetakse kui kallaletungi kogu alliansi vastu.
Carter ütles, et Venemaa on püüdnud aega tagasi keerata ja see on ilmnenud eriti eredalt Balti piirkonnas. Ühendriigid ja NATO on seetõttu astunud lisasamme liitlaste julgeoleku tugevdamiseks. Üheks selliseks sammuks on ka relvastuse ja varustuse eelpaigutamine nendesse riikidesse.
/nginx/o/2012/03/27/1029230t1h4d9a.jpg)
Ka lubas Carter, kes sõidab Eestist edasi Brüsselisse, kus sel nädalal toimub NATO kaitseministrite kohtumine, et USA ja Eesti koostöö küberkaitse alal tiheneb. Koostöös NATO küberkaitsekeskusega Tallinnas hakatakse välja töötama uusi küberkaitsestrateegiaid ja –meetmeid, ütles Carter.
Venemaa kaitseministeerium reageeris teatele paigutada Ida- ja Kesk-Euroopa riikidesse relvastust ning varustust avaldusega, milles nimetas seda agressiivseimaks sammuks alates külma sõja lõpust. Venemaa kaitseministeeriumi avaldust saab lugeda siit.