Monika Kuzmina: mida annab mulle suvel koos lapsega trennis käimine?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Erakogu

Käisime Tai poksi trennis poja ja õelapsega. Miks üldse käia koos lastega trennis?

Esiteks soovitas poja kehalise kasvatuse õpetaja, et võiks pojaga koos sporti teha. Teiseks mulle meeldib, kui lapsed saavad proovida erinevaid tegevusi, et hilisemas elus oleks kogemused varnast võtta ja ise oma elu valikute tegemine selle põhjal oleks lihtsam.

Oleme varem pojaga mõned korrad trennis koos käinud. On loomulikult päris teistmoodi, et ema ja poeg koos poksitrenni teevad. Emad võiksid ju ikkagi kududa ja pojad jalgpalli mängida. Meie perekond on aga alati veidi teistmoodi olnud ja seega meile pealtnäha kummalised ühised tegevused ei tundugi nii kummalised.

Õe laps Tatiana aga pole varem poksitrenni sattunud. Tõusime trenni tõttu suvegraafiku kohta vara üles, sõime hommikust, panime trenniriided selga ja seadsime end minekule. Treeneriks oli Taist pärit treener Mosa Chatchawan, kes annab trenne Tallinna Taipoksi klubi ruumides Spartas.

Saalis oli poksiring, kuhu meid kolmekesi peale soojendust paigutati. Igaüks omaette nurka ja lööke harjutama. Veidi hiljem läks trenn laste jaoks huvitavaks. Muidugi on Mosa laste suur lemmik, sest raske trenni teeb ta lastele naljaga huvitavaks. Kõik õpetlikud kommentaarid treeneri poolt olid öeldud naljatades, kuid samas selge kindlusega, et korraldused tuleb täita. Vahel viskas treener end meie kolme lööke vastu võttes justkui kõvasti pihta saades külili - oi kui tugevad me oleme! Esimest korda trennis olnud Tatiana ütles peale tunnist trenniaega, et tema teeks trenni veel kolm tundi. Muuseas teatas Tatiana ka, et kui ta koju tagasi läheb, ütleb ta emale, et tahab poksitrenni minna. Mida tema ema küll sellest arvab? Eks näis …

Poeg kiitis rasket trenni ning koju jõudes maitses lõuna kõigile paremini kui varasematel trennivabadel päevadel. Üheskoos tuli rõõmus «jah» ka neljapäevase trenni osas.

Mida siis annab lapsega suveperioodil koos trennis käimine?

  • Õpitakse üheskoos midagi uut.
  • Tekib ühine tegevus, mida teha ning teema, millest rääkida.
  • Tekib regulaarne ühine koos veedetud aeg, mille raames kehad saavad sarnase koormuse.
  • Kõigi söögiisu tõuseb ning lõunalauast ei puudu keegi (ja ei tule mõttessegi puududa).
  • Treeneri ees on kõik võrdsed, seega lapsel kaob tunniks tunne, et alati on vanemad targemad, tugevamad või mingil muul viisil paremad.
  • Lapsevanem saab olla trenni tehes eeskujuks, mille läbi saab laps õppida, et allaandmine pole lahendus. Lahendus on üha uuesti ja uuesti tegemine, seni kui tegevus välja tuleb ja selgeks saab.
  • Ja peale trenni on lapsed nii väsinud, et jääb küllalt aega enesele, et teha ära just need asjad, mis suvel lastega kodus olles võivad tegemata jääda, sest vaja on lastele tegevusi otsida.

Loomulikult võib siinkohal nimekirja jätkata ja lõppude lõpuks võib sedasi alati suure sportlase karjäärgi, kuid tänase kirjutise idee on perekonna, vanemate ja laste, liitmine läbi sportliku tegevuse ning suveperiood on selleks ideaalne aeg. Muidugi võib ühiseks sportlikuks tegevuseks olla ükskõik, milline spordiala. Nii et lapsega koos trenni - miks mitte? 

Ilusat sportlikku suve! 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles