Eesti ja Venemaa on omavahel kokku leppinud mitmes suuremahulises ühisporjektis, mille raames suurendatakse Koidula ja Luhamaa piiripunktide läbilaskevõimet ning rekonstrueeritakse mitmeid piiriäärseid promenaade ja kindlusi.
Eesti-Vene ühisprojekt muudab piiri ületamise kiiremaks
25. juuni 2015, 12:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projektid saavad eeldusel, et Euroopa Komisjon need heaks kiidab, alguse 2017. aastal ning tehtavate investeeringute abil plaanitakse ümber ehitada Koidula ja Luhamaa piiripunktid. Ehitustööde eesmärgiks on piiripunktide läbilaskevõime parandamine.
Lisaks on riigihaldusministri Arto Aasa sõnul kavas Narva-Ivangorodi promenaadide ning kindluste rekonstrueerimine, Saatse-Krupa teelõigu korrastamine ning väikesadamate võrgustiku edasiarendamine Peipsi järve Eesti territooriumile jäävas piirkonnas. Samuti paigaldatakse Pihkva oblastisse puhastusseadmed reovee eemaldamiseks.
Programmi toetatakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist 16,8 miljoni euroga ning lisaks sellele kavandab Eesti 8,4 miljoni euro suurust lisarahastust proportsionaalselt Vene Föderatsiooni rahastusega.
Tegemist on Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi jätkuga, mille raames viidi aastatel 2007-2013 ellu 50 regionaalset koostööprojekti. Muuhulgas said eelmisel programmiperioodil rahastuse Narva ja Ivangorodi piiripunktide mahukad ehitus- ja arendustööd, mille tulemusena muutus kontrolljoone ületamine nimetatud kohtades kiiremaks.