Eesti on Euroopa Liidus soolise võrdsuse näitajate poolest endiselt keskmike seas ehk 28 riigi järjestuses 14. kohal, näitab eile avaldatud soolise võrdõiguslikkuse indeks.
Indeks: soolise võrdsuse näitajad ei ole Eestis kahe aastaga paranenud
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
26. juuni 2015, 11:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrdõigusvoliniku kantselei teatel pole kahe aastaga olukord tervikuna paremuse poole liikunud. Kui eelmise, 2013. aastal avaldatud indeksi järgi oli Eesti soolise võrdsuse hinne 49,7 punkti, siis nüüd, kaks aastat hiljem, on Eesti näitaja 49,8 punkti 100 punktist, nähtub indeksist.
Näiteks töö valdkonnas on Eestis küll veidi vähenenud erinevus meeste ja naiste tööhõives, kuid ametialane segregatsioon on seevastu mõnevõrra suurenenud. Samuti on veidi suurenenud majanduslik ebavõrdsus naiste ja meeste vahel. Ka võimaldavad naiste töökohad meeste töökohtadega võrreldes väiksemat paindlikkust ehk võimalus võtta töö ajal tund või kaks isiklike või perekondlike asjade ajamiseks, on meestel suurem kui naistel.
Hariduse valdkonnas on meeste ja naiste tulemused veidi ühtlasemaks muutunud. Poliitilise esindatuse valdkonnas on aga liikumine toimunud naiste veelgi väiksema esindatuse poole. Kõige suurem sooline ebavõrdsus valitsebki Eestis poliitilise ja majandusliku võimu osas, see näitaja jääb ka oluliselt alla Euroopa Liidu keskmisele.
Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi sõnul peaks valitsus pöörama rohkem tähelepanu meeste ja naiste erinevatele ameti- ja karjäärivalikutele, sest need mõjutavad nii suurt soolist palgalõhet kui ka naiste suuremat vaesusriski pensionipõlves.
Siiski tõi ta välja, et Eesti kiituseks saab öelda, et Eesti kuulub nende kümne Euroopa Liidu riigi hulka, kus võrdsuse olukord on alates 2005. aastast siiski kokkuvõttes paremaks läinud. Näiteks ei ole Eestis väga suurt erinevust naiste ja meeste tööhõives.
«Samal ajal tuleks hakata rohkem tähelepanu pöörama suurele ametialasele segregatsioonile ehk sellele, et naiste ja meeste tööalased karjäärid liiguvad pigem eri valdkondades. Tööturu jagunemine traditsioonilisteks meeste ja naiste aladeks ei vasta tänapäeva ühiskonna vajadustele, lisaks on sellega seotud suur sooline palgalõhe ja hilisem, veelgi suuremaks kujunev pensionilõhe meeste ja naiste vahel. Siin ootaks valitsuselt selgeid eesmärke ja tegevusi,» ütles Sepper.
Kõige võrdsemad ühiskonnad Euroopa Liidus on Taani, Soome, Holland ja Rootsi. Kõige suurem on indeksi järgi sooline ebavõrdsus Rumeenias ja Slovakkias.
Soolise võrdõiguslikkuse indeksi ja selle arvutamise metoodika on välja töötanud Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse instituut EIGE. Soolise võrdõiguslikkuse indeks mõõdab võrdõiguslikkust kuues suures valdkonnas – töö, raha, teadmised, aeg, võim ja tervis – ning kahes alamvaldkonnas - naistevastane vägivald ja läbipõimuv ebavõrdsus. Indeks põhineb Euroopa Liidu poliitikaprioriteetidel ning mõõdab soolise võrdõiguslikkuse poliitika mõju ELis ja liikmesriikides.
Esimene soolise võrdõiguslikkuse indeks valmis 2013. aastal. Äsja avaldatud, 2015. aasta indeksi põhjal saab esimest korda hinnata, kas alates 2005. aastast on olukord liikunud paremuse või halvemuse poole. Indeks toob välja eri riikide andmeid 2005., 2010. ja 2012. aasta kohta. Esimest korda on indeksis vaadeldud ka naistevastast vägivalda ja läbipõimuvat ebavõrdsust ehk mitme identiteeditunnusega, nagu sugu ja rahvus, seonduvat ebavõrdsust.