Kristina Kallas pagulaste vastuvõtmisest: Eestil on hea stardipositsioon teiste vigadest õppimiseks

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristina Kallas
Kristina Kallas Foto: Peeter Langovits

MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse liikme Kristina Kallase hinnangul on Euroopa Ülemkogu värske otsus pigem positiivne, sest näitab, et põgenikeprobleemi teadvustatakse. Samas aga mõistab ta, miks teade siia saabuvatest sadadest põgenikest Eesti inimesi ehmatas.

Kallas tunnistas tänases Kuku raadio saates «Nädala tegija», et ka tema ei olnud valmis reaktsiooniks, mis Eestis vallandus pärast esimesi teateid Euroopa Komisjoni migratsioonialase kava kohta, mis nägi meile ette suurel hulgal pagulaste vastuvõtmist.

Kallase sõnul oli varasemaid varjupaigataotlusi arvestades väljapakutud 1000 pagulast Eestile väga suur hüpe. «Inimeste ehmatus, šokk ja segadus oli arusaadav,» ütles ta. Küll aga üllatas teda, kuhu emotsionaalne arutelu suubus.

«Me ei osanud arvata et teema muutub niivõrd emotsionaalseks ja tegelikult hakkasid arutelu varjutama tõsised hirmud,» rääkis Kallas.

«Kui Eesti ei ole valmis neid vastu võtma, siis jah, nende elud päästetakse, aga see kohanemisprotsess on väga raske»

Samas aga ei olnud Kallase jaoks ehmatavaks see, et meie ühiskond ei oleks 1000 pagulase vastuvõtmiseks valmis, vaid see, et meil ei ole täna võimekust aidata sellisel hulgal pagulastel siin kohaneda – meil pole piisavalt tugiisikuid ega koolitatud ametnikke, kes nendega tegeleks.

«Kui Eesti ei ole valmis neid vastu võtma, siis jah, nende elud päästetakse, aga see kohanemisprotsess on väga raske, kui me ei ole selleks valmis,» nentis Kallas.

Protsess kestab kuus kuud

Kallas selgitas, et põgenike vastuvõtmisel Euroopa Komisjoni kava järgi on kaks võimalust. Üks grupp on põgenikud, kes elavad juba ÜRO põgenikelaagris ja nende puhul ei ole vaja enam varjupaigataotlusi üle vaadata, vaid politsei- ja piirivalveametis elamisload väljastada.

Sealjuures tuleb pidada läbirääkimisi kohalike omavalitsuse, koolide ja tööandjatega. Kallase sõnul tuleks pagulaste vastuvõtmisel kohe kaasata ka tööandjaid, kes oleks siiatulnutele n-ö sponsoriks ja aitaks neid tööle.

Teine grupp on varjupaigataotlejad, kelle puhul tuleb läbi vaadata taotlus, mida peab riik tegema kuue kuu jooksul. Seejärel tuleb võtta vastu otsus, kas taotleja vajab kaitset või mitte. Samal aga ei tohi majutuskeskuses otsust ootav taotleja töötada.

«Meie seisukoht on, et tuleks muuta ära see, et nendel inimestel ei oleks õigust töötada.» Kallase hinnangul kõlab jaburalt, et inimesel keelatakse töötamine ehk võetakse neilt elatusallikas, ent samal ajal süüdistatakse neid vaid toimetulekutoetustest elamises.

«Eestil on praegu hea stardipositsioon õppida teiste vigadest,» ütles Kallas, kelle sõnul on oluline, et riik ei võtaks ülihoolitsevat positsiooni ja samas võtaks pagulastelt endilt initsiatiivi töötamiseks. «Tuleb leida mõistlik tasakaal aitamise ja nende inimeste eneseväärikuse ja hakkamasaamise vahel.»

Kallase sõnul liigub pagulaste rahalise toetamise osas palju erinevaid müüte. Ta selgitas, et sisuliselt toetatakse pagulasi rahaliselt siis, kui neile elupaika üüritakse. Kuna Eestis sotsiaalpindasid palju ei ole, tuleb korter rentida üüriturult. Korteri rentimiseks tuleb aga tasuda tavaliselt kohe alguses kolmekordne tasu. Samas aga rõhutas Kallas, et see raha ei lähe otse pagulasele, vaid siiski Eesti inimesele, kes korteri on üürile andnud.

Samuti ütles ta, et pagulane saab täpselt samasugust toimetulekutoetust nagu iga eestlane.

Probleemi teadvustatakse

Brüsselis Euroopa Liidu valitsusjuhtide üle kümne tunni kestnud ülemkogul jõuti täna varajastel hommikutundidel kokkuleppele, et riigid panustavad Vahemerekriisi lahendamisesse vabatahtlikult ja vastavalt oma võimekusele. 

Itaalia peaminister Euroopa Ülemkogul.
Itaalia peaminister Euroopa Ülemkogul. Foto: Virginia Mayo/AP

Kallase arvates ei ole Euroopa Ülemkogu värske lahendus üldse negatiivne. «Sisuliselt kõik tunnistasid, et on olemas väga tõsine probleem – maailmas on põgenikekriis, mida me ei ole peale Teist maailmasõda sellises ulatuses näinud. Kui on probleemi mastaapsust teadvustatud, siis hakkavad tulema ka lahendused,» avaldas ta lootust.

Lahendustest rääkides sõnas ta aga, et põgenike vabatahtlik vastuvõtmine on vaid väike osa suure probleemi lahendamisel. Kallase sõnul tuleks suurendada ÜRO võimekust tekitada turvaalasid, samuti tuleb tegeleda majandusmigrantide smugeldatajatega. 

Kuni 156 põgenikku

Eesti ministeeriumite analüüsi alusel valminud siseministeeriumi memorandumi järgi on Eesti suuteline vastu võtma 84–156 põgenikku kahe aasta jooksul. Siseministeeriumi poolt välja käidud numbrid on kujundatud põhimõttel, et need oleksid proportsioonis Eesti võimekusega. Alusnäitajateks on võetud Eesti 0,26 protsendi suurune osakaal Euroopa Liidu (EL) rahvaarvust ja 0,14 protsendi suurune osakaal ELi SKPst.

Eesti vaates oleksid eelistatud sihtrühmadeks haavatavad grupid, näiteks orvud, alaealised, piinamise ohvriks langenud naised ja üksikemad, samuti perekonnad ja kristlased.

Analüüsi järgi nõuaks pagulaste siseministeeriumi pakutud mahus vastuvõtmine aastatel 2016–2017 siseministeeriumi eelarvest neli miljonit eurot, sotsiaalministeeriumi eelarvest 3,1 miljonit ning kultuuriministeeriumi eelarvest 1,7 miljonit eurot. Sealjuures haridus- ja teadusministeeriumi võimalikud kulud on alles täpsustamisel.

Ümberpaigutamisega kaasnevad kulud on võimalik katta ligi 45 protsendi ulatuses välisvahenditest, täiendav kulu riigieelarvele on ligi 4,8 miljonit eurot ehk 2,4 miljonit eurot aastas, seisab memorandumis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles