Ajateenijate meelsus on sõltumata tsiviilellu jäävatest probleemidest positiivne

Indrek Mäe
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tänasest asub kaitseväekohustust täitma ligikaudu 1700 kutsealust, kes peavad  lisaks  11-kuulise eemalolekule hakkama saama ka tsiviilelusse mahajäävate probleemidega, sellest hoolimata on aega teeniva suunduvate noormeeste meelsus pigem positiivne.

 „Suhtun kaitseväkke minekusse pigem positiivselt, negatiivseid emotsioone väga ei ole,“ ütles Kaitseressursside ameti ees sidepataljoni aega teenima viivat bussi ootav Marko. Kuigi kutsealune sai võimaluse ise enda kaitseväkke minekut ajastada, leiab ta, et tsiviilelust lahkumine ei ole nii lihtne kui arvata võis. „Sain oma õpingud ära lõpetada, et neid kaitsevägi ei sega, küll aga jääb pooleli tööelu,“ selgitas ta.

Kaitseressursside ameti avalike suhete nõuniku Marke Teppori hinnangul on tsiviilelu ja ajateenistuse ühendamine kõige lihtsam vahetult pärast gümnaasiumi lõpetamist. „Minu soovitus poistele on see, et astuge ülikooli sisse, võtke akadeemiline puhkus ning käige vahetult pärast keskkooli lõpetamist, kuid enne ülikooliõpingute algust kaitseväes ära,“ ütles ta. Tema sõnul võimaldab kohustuse võimalikult varajane täitmine kutsealusel oma aega paremini planeerida. „Elu hilisemates etappides on oma eemalolekut keerulisem organiseerida, sest kunagi ei või teada, mis elu inimestele toob. Tähelepanu nõudvaid elulisi asju nagu näiteks perekond, lapsed ja ka võetud kohustused, on palju rohkem,“ täpsustas Teppor.

Varajase ajateenistusse minekuga seoses rõhutab Teppor, et need, kes soovivad kaitseväekohustuse kohe pärast gümnaasiumi lõppu ära täita, peaksid taotluse esitama juba keskkooli viimases klassis, hiljemalt veebruaris-märtsis. „Kutsealusel on seaduse järgi automaatne pikendus kuni keskhariduse omandamiseni ning pärast seda ka kõrgkooli sisse astumiseks. See ei võimalda Kaitseressrursside ametil kohe pärast gümnaasiumi lõppu neid teenistusse kutsuda,“ selgitas Teppor.

Samas juhtis Teppor tähelepanu ka sellele, et kui ajateenistusse asumise kutse on käes, siis selles märgitud ajal teenistusse ilmumine on kohustuslik. Muuta saab seda ainult seadusest tulenevatel alustel. „Kui kõrgkooli astunud noor võtab kohustuse teatud ajal ajateenistusse asuda, siis peab ta arvestama, et tegemist on siduva kokkuleppega,“ täpsustas ta. Sama kehtib ka gümnaasiumi lõpuklassis esitatud taotluste puhul. «Kes aga taotlust ei esita, need kutsutakse ajateenistusse lähtudes riigi vajadustest,» lõpetas Teppor.

Mis saab mahajäävatest kohustustest?

Sageli esineb juhtumeid, kus elu hilisemates etappides kaitseväkke siirdujad on koormanud end erinevate kohustustega, näiteks võtnud pangalaenu. See aga tähendab, et tsiviilelust 11 kuuks eemaldumine nõuab läbirääkimisi pankadega ning seetõttu võib väheneda kutsealuse motivatsioon ajateenistusse siirdumiseks.

Kui õppelaenude puhul peatub võla tagasimaksmine ajateenistuses olemise ajaks automaatselt ning riik maksab kutsealuse eest vastaval perioodil ka intressid, siis eluasemelaenude puhul süsteem ajateenija jaoks nii lihtne ei ole. Maksepuhkuse saamine sõltub konkreetsest juhtumist panga vastavasisulise otsuse alusel ning intresside maksmisest kaitseväes viibivat isikut ei vabastata.

Rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi hinnangul probleemiga tegeletakse. „Rahanduskomisjon kohtus Pangaliiduga juunikuus. Kohtumisel olid esindatud kõikige suuremate kommertspankade esindajad. Tõstatasin ajateenijate eluasemelaenudega seotud probleeme puudutava teema. Probleem on nüüd kommertspankadeni viidud ning nende poolt oli näha mõistvat suhtumist,“ rääkis Sõerd.

Lisaks rõhutas Sõerd, et paljudel juhtudel on pangad maksepuhkusi puudutavate taotluste osas mõistvad. "Ma ei tea ühtegi juhtumit, kus pank oleks mõjuva põhjuseta maksepuhkuse andmisest keeldunud," ütles ta. See, et lähenemine on juhtumipõhine, tulen Sõerdi sõnul sellest, et pankadele on seadusega selline kohustus pandud.

Sõerdi hinnangul on positiivne see, et eluasemelaenuga koormatud kutsealuseid on võrdlemisi vähe ning tema asemel võiks ka kodu soetamisega seotud kohustuste tasumisel rakendada inimeste ajateenistuse ajal õppelaenusüsteemiga sarnast skeemi. „Võiks mõelda sellele, et ka eluasemelaenude puhul tasub riik ajateenistuses viibiva isiku eest intressid,“ rääkis ta.

Kaitsevägi kui auasi

Kaitseressurssideameti avalike suhete nõunik Marke Teppor toob positiivsena välja asjaolu, et reeglina on kutsealused oma kohustuse tõsidusest teadlikud ning kaitseväkke minekusse suhtutakse hoolimata sellega seonduvatest murekohtadest kui auasja. „Enamus on väga hea meelega valmis minema. Pigem väärtustatakse seda võimalust. Ajateenistus on noorte jaoks kvaliteedimärk, teatakse et sinna lähevad tublid Eesti mehed,“ märkis ta.

Tänasest Viru jalaväepataljonis teenistust alustav Maario leiab samuti, et ajateenistus tuleks igal Eesti mehel läbida ning ajateenistusse astus ta vabatahtlikult.  «Muidugi tahtsin ma kaitseväkke tulla. Iga normaalne Eesti poisslaps tahab teenistusse tulla,» ütles ta. Maario lisab, et siiani on esmamuljed esimesest päevast positiivselt ning uued teenistusse asjujad on sõbralikult vastu võetud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles