Tallinna ringkonnakohus otsustas täna Autorollo pankrotiga kaasnenud tsiviilvaidluses tühistada maakohtu mulluse otsuse osas, millega jäeti rahuldamata ettevõtte nõue tütarfirma asutamisega tekitatud kahju osas välisminister Keit Pentus-Rosimannuse vastu ja vähendati kahjuhüvitist 43 765 euro võrra.
Kokku mõistis kohus Autorollo kasuks välja 227 680,84 eurot, sellest 39 772,9 eurot viivistena. Seejuures mõistis ringkonnakohus tütarfirma asutamisega tekitatud kahjudega seotud nõude rahuldamiseks Siim Roodelt, Rain Rosimannuselt, OÜ-lt Roode & Partnerid, NJORD Advokaadibüroo OÜ-lt ja Keit Pentus-Rosimannuselt solidaarselt välja kahjuhüvitise 163 817,67 eurot, viivise 34 673,92 eurot ning viivise põhinõudelt alates 1. juulist kuni kohustuse täitmiseni.
Otsusest selgub, et OÜ Autorollo oli hiljemalt 2008. aasta lõpuks sisuliselt maksejõuetu ning 2010. aasta 22. aprillil esitas OÜ Port One äriühingule pankrotihoiatuse. «Asjas on tõendatud, et esimese pankrotimenetluse blokeerimine OÜ Autorollo poolt toimus ilmse eesmärgiga luua võimalus äriühingu vara võõrandamiseks. Kolleegium nõustub hagejaga, et OÜ Port One pankrotiavaldusele vastuvaidlemine oli viivitamistaktika, mis võimaldas maksejõuetust äriühingust vara välja viia,» märkis ringkonnakohus otsuses.
Viidates kostjate e-kirjavahetusele 2010. aasta 20. aprillist kuni 11. maini, märkis kohus, et ettevõtte igapäevase juhtimisega tegelesid Rain Rosimannus, Siim Roode ja Keit Pentus-Rosimannus, kusjuures Roode oli teistele allutatud.
Pentus-Rosimannuse roll
Nii ei nõustunud ringkonnakohus maakohtuga, mis leidis, et Pentus-Rosimannuse tegevus OÜ Autorollo juhatuse liikme Väino Pentuse suhtes puudutas vaid informatsiooni vahendamist. «Tegemist ei olnud oma isa abistamisega, nagu kostja väitis, vaid info kogumisega, otsustamaks, kuidas edasi toimida. Nii tütarühingu asutamist kui ka esimese pankrotimenetluse blokeerimist ei otsustanud Väino Pentus, viimasest sündmusest ei olnud ta oma väidete kohaselt teadlik,» märkis kohus, mille hinnangul on Pentus-Rosimannuse osalemine juhatuse liikme mõjutamisel tõendatud.
Tütarettevõtte AutoHills OÜ asutamine ei toimunud otsuse järgi Väino Pentuse ega ka teiste juhatuse liikmete juhiste alusel. «AutoHills OÜ asutamine ning sellega seotud tehingud tehti eelduslikult Siim Roode ettepanekul, kusjuures silmas ei peetud OÜ Autorollo huve (tehingute tulemusel vabanes Väino Pentus isiklikust käenduskohustusest). OÜ Autorollo sõidukite üleandmine AutoHills OÜ-le, kes seejärel Renaldo Invest OÜ kaudu või ise asus täitma OÜ Autorollo muid kohustusi (sh liisingulepingutest tulenevaid kohustusi) panga ees, toimus eelkõige Väino Pentuse huvides,» märkis kohus.
AutoHills OÜ asutamisega lõppes sisuliselt OÜ Autorollo majandustegevus. Tütarühingu asutamisega seotud tehingute tulemusel kaotas OÜ Autorollo lõppastmes omandiõiguse varale, mille väärtus oli 176 600 eurot, seisab otsuses.
«Kuivõrd tehingud sõlmiti OÜ-le Autorollo kahjulikul viisil (sissemakse tütarettevõttesse ületas oluliselt Kiili Autoveod OÜ sissemakset) ning olid osaliselt näilikud, on viidatud tehingutega tekitatud OÜ-le Autorollo kahju 176 600 eurot, s.o summas, mille võrra äriühingu vara väärtus vähenes. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu järeldusega,» märkis kohus.
Samas ei nõustunud ringkonnakohus alama astme kohtu seisukohaga, et Autorollole tekitatud kahjust tuleb maha arvata säästetud kulud ehk summad, mille võrra vähenesid OÜ Autorollo kohustused võlausaldajate ees. «Kohtul ei olnud alust järeldada, et kõnealune summa tasuti pangale AutoHills OÜ asutamise tulemusel,» leidis ringkonnakohus. Küll oli kohus nõus tekitatud kahjust maha arvama AutoHills OÜ osa müügihinna 200 000 krooni ehk 12 782,33 eurot, seega jäi kahju suuruseks 163 817, 67 eurot.
Teised nõuded
OÜ Autorollo nõue pankrotimenetluse blokeerimise osas jättis ringkonnakohus Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ vastu rahuldamata, samuti jäi rahuldamata OÜ Autorollo vara kõrvaldamisega seotud nõue Rain Rosimannuse vastu. Ülejäänud osas jäi maakohtu otsus muutmata.
Ettevõttest raha kõrvaldamise nõude rahuldamiseks mõisteti Siim Roodelt ja NJORD Advokaadibüroo OÜ-lt solidaarselt Autorollo kasuks välja kahjuhüvitis 9244,6 eurot, viivis 1956,73 eurot ning viivise põhinõudelt kuni kohustuse täitmiseni. Ettevõttest raha kõrvaldamise nõude rahuldamiseks mõisteti Roodelt, OÜ-lt Roode & Partnerid ning NJORD Advokaadibüroo OÜ-lt solidaarselt Autorollo kasuks välja ka kahjuhüvitis 8710,15 eurot, viivis 1843,6 eurot ning viivis põhinõudelt.
Vara kõrvaldamisega seotud nõude rahuldamiseks mõisteti Roodelt, OÜ-lt Roode & Partnerid ja NJORD Advokaadibüroo OÜ-lt solidaarselt Autorollo kasuks välja kahjuhüvitis 6135,52 eurot, viivis 1298,65 eurot ning viivis põhinõudelt.
OÜ Autorollo kassa puudujäägi ja pankrotimenetluse blokeerimise nõude jättis kohus tervikuna kõigi kostjate vastu rahuldamata, OÜ Autorollo raha ja vara kõrvaldamise nõue jäeti rahuldamata Rain Rosimannuse ja Keit Pentus-Rosimannuse vastu. Kahes kohtuastmes kantud menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda.
Ringkonnakohtu otsuse võib vaidlustada 30 päeva jooksul riigikohtus.
Maakohtu otsus
Harju maakohus otsustas mullu suvel osaliselt rahuldada tsiviilhagi Siim Roode, Rain Rosimannuse, MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ ja OÜ Roode & Partnerid vastu, seevastu jäeti rahuldamata hagi toonase keskkonnaministri Keit Pentus-Rosimannuse vastu.
Kohus määras Rosimannuselt, Roodelt, advokaadibüroolt MAQS ja ettevõttelt Roode & Partnerid solidaarselt välja 135 568 eurot. Roode, tema osalusega ettevõtte Roode & Partnerid ning MAQSi vastu esitas kohus kogunõude enam kui 164 000 euro väärtuses. Ka see kogusumma koosneb solidaarsetest nõuetest.
Hageja esindaja, vandeadvokaat Urmas Ustav ütles toona, et kohus on «põhimõtteliselt nõustunud hageja käsitlusega selles, et Autorollo suhtes mõjuvõimu omanud isikute tehtud ning õiguspärastena serveeritud tehingud ja toimingud on siiski vastutust kaasa toovad, kuivõrd on kogumis vaadelduna suunatud mitte tavapärase majandustegevuse jätkumisele, vaid Autorollo likviidse vara liigutamisele võlausaldajate haardeulatusest välja».
Rosimannus ütles juba maakohtu otsuse kuulutamise päeval, et kaebab esimese astme otsuse edasi, sest tema hinnangul on tegu ilmselge ülekohtuga. «Selle otsuse valguses ei saa edaspidi rahulikult magada enam ükski Eesti inimene, kelle lähituttavate hulgas on mõne ettevõtte juhatuse liige,» märkis ta.