Toomi väitel kritiseerib USA Eesti kodakondsuspoliitikat

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Yana Toom
Yana Toom Foto: Liis Treimann

Europarlamendi saadiku Yana Toomi kinnitusel kritiseerib USA Eesti kodakondsuspoliitikat, kuid valitsus ei lase sellest ennast kõigutada.

Toom toob esile, et USA Riigidepartemang puudutas oma iga-aastases aruandes inimõiguste olukorra kohta maailmas kodakondsusetuse küsimust, keelepoliitikat ja etniliste vähemuste olukorda Eestis.

Aruande autorid kirjutavad, et Eestis on umbes 91 280 kodakondsuseta isikut, kellest suurem osa on venelased, ukrainlased ja valgevenelased, kes on Eestis elanud pikka aega. Vaatlejad-õiguskaitsjad peavad naturaliseerimise protseduuri «ebaadekvaatseks», vahendas Toom.

Tema kinnitusel mainib riigidepartemang ka terminoloogilist vaidlust Eesti võimuorganite ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) vahel: kui UNHCR suhtub halli passi omanikesse kui «kodakondsuseta isikutesse», siis Eesti valitsus ei nõustu sellega, kinnitades, et «neil on kõik võimalused saada kodakondsus naturaliseerimise korras ja kasutada paljusid privileege võrdselt kodanikega.»

Toomi sõnul tõid ameeriklased eraldi esile venekeelsete koolide ülemineku 60-protsendilisele eestikeelsele õppele küsimuse. «Seoses sellega on võrdlemisi üksikasjalikult kirjeldatud minu kohtuprotsessi kaitsepolitsei (kapo) vastu seoses laimuga kapo 2012. aasta aastaraamatus ja selle võitmist. Veider, kuid ma olen ainus inimene aruande Eesti osas, keda on mainitud nimepidi ja mitte seoses korruptsiooniga,» märkis keskerakondlane Toom.

Riigidepartemang konstateerib, et eesti keele oskamine pole vajalik mitte üksnes kodakondsuse saamiseks, vaid ka igapäevases tegevuses. On märgitud, et keeleinspektsioon sunnib inimesi, kes töötavad avalikus sektoris, õppima riigikeelt, saadab neid kursustele või määrab «tühiseid trahve», vahendas Toom.

Saadiku kinnitusle teatab USA, etsinikraede hulgas on ebaproportsionaalselt palju vene keele kõnelejaid ja võrreldes eestlastega on nad ka sagedamini töötud.

«Mida selle kohta öelda? Nad on muidugi tublid, et kirjutavad «sõbraliku valitsuse» poliitika «üksikutest puudujääkidest». Kuid arvestades seda, kui meelsasti meie ministrid võtavad kuulda teisi Suure Venna signaale, tuleb tunnistada, et Riigidepartemangu arvamus mitte-eestlaste olukorra kohta mingil põhjusel Eesti võimudeni ei jõua. Vahest oleks mõtet kirjeldada probleemi kui sotsioloogilist tõsiasja, mitte mõnede «mittekodanike» arvamust?» arutles Toom.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles