Tudengeid hirmutatakse tihti õppeaasta alguses ülikoolist väljalangemise statistikaga. Tegelik olukord võib olla aga üllatav. Siin on viis fakti, mida peaks teadma iga praegune ja tulevane tudeng.
Kõrgkooli katkestajaid on sama palju kui lõpetajaid
30. juuni 2015, 15:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga seitsmes tudeng jätab ülikooliõpingud pooleli.
Viimase kaheksa aasta jooksul on õpingud katkestanud tudengeid igal aastal keskmiselt 16 protsenti kõigi tudengite arvust.
Katkestajaid on sama palju kui lõpetajaid.
Igal aastal langeb ülikoolist välja või katkestab õpingud umbes sama palju tudengeid kui lõpetab. Valdkondades, kus on kõige rohkem katkestajaid, on ühtlasi ka kõige rohkem edukaid lõpetajaid.
Loodus- ja täppisteaduste tudengid annavad kõige kergemini alla.
Kõige kõrgem väljalangevuse protsent on loodus- ja täppisteaduste õppijate seas, kus iga viies tudeng katkestab õpingud. Arvuliselt on kõige rohkem väljalangenuid sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas. Viimase kaheksa aastaga on seal katkestanud tervelt 35 332 üliõpilast. Samuti jäetakse kõige tihedamini pooleli bakalaureuse kraadi omandamine.
Tervise ja heaolu tudengid on kõige visamad.
Kõige vähem katkestajaid on just tervise ja heaolu valdkonna tudengite seas – kõigest kaheksa kuni kümme protsenti. Arvuliselt on kõige vähem väljalangenuid põllumajanduse erialadel, aastatel 2007-2014 jättis ülikooli pooleli 1929 tudengit, mis on ligi 20 korda vähem, kui sotsiaalteaduste valdkonnas.
Katkestajate arv on kasvanud.
Kuigi tasuta õppijate arv on pärast kõrgharidusreformi hüppeliselt kasvanud, ei ole see vähendanud väljalangevust, pigem vastupidi. Võrreldes 2010. aastaga oli eelmisel aastal kolm protsenti rohkem katkestajaid.
Andmete allikas: haridus- ja teadusministeerium