Rõivas: me ei tohi olla tõrjuv ja tige väikeriik, kes püüdleb vaid eurorahade poole

Indrek Mäe
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Taavi Rõivas väitis, et Eestis ei jaguks isegi kahe aasta perspektiivis kõikidesse omavalitsustesse pagulasi.
Peaminister Taavi Rõivas väitis, et Eestis ei jaguks isegi kahe aasta perspektiivis kõikidesse omavalitsustesse pagulasi. Foto: Liis Treimann / Postimees

Peaminister Taavi Rõivas rõhutas valitsuse pressikonverentsil, et Eesti peab pagulaste küsimuses teiste Euroopa Liidu riikidega solidaarne olema, tema sõnul plaanitakse liikmesriikide vahel ära jagada 40 000 juba Euroopasse saabunud ning 20 000 kriisipiirkondade põgenikku.

Nii Taavi Rõivas kui sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna kinnitavad, et Euroopa ülemkogul sõlmitud kokkulepe on Eesti jaoks võit, sest kvoote ei määrata ning iga liikmesriik hakkab pagulasi vastu võtma oma võimete piires. Seejuures arvestatakse ka proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt iga liikmesriik panustab vastavalt oma suurusele. Eestisse saabub kavandatava süsteemi alusel kahe aasta jooksul ligikaudu 200 põgenikku.

Lisaks panustab Euroopa Liit Rõivase sõnul ka sellesse, et kriisipiirkondadest pärit põgenikke väljaspool ühendust aidata. «See 20 000 põgenikku, mis me väljastpoolt Euroopa Liitu vastu võtame, on ühenduse mõistes väike number ning selle kõrval käib põgenikelaagritesse investeerimine. Euroopa Liit on kindlasti üks suurimaid doonoreid põgenikelaagrite toetamisel,» kirjeldas peaminister tegevusi, millega püütakse pagulaste Euroopa Liitu saabumise vajadust vähendada.

Valitsusjuht on kindel, et kokku 60 000 pagulast õnnestub Euroopa Liidu liikmesriikide vahel vabatahtlikkuse korras ära jaotada ning ülejääki ei teki. «Liikmesriikide veenmine on eesistuja kohustus. Olen täiesti kindel, et leitakse mõistlik viis, kuidas läbi rääkida. Ma ei tea ühtegi riiki, kes tahaks probleemi lahendamisest kõrvale jääda,» rääkis Rõivas.

Ka kaitseminister Sven  Mikser leiab, et hetkeseisuga ei tohiks ükski riik pagulaste vastuvõtmisest keelduda. «Vabatahtlikkus ei tähenda seda, et liikmed saavad oma kohustustest käed puhtaks pühkida,» ütles ta.

Lisaks lükkas peaminister ümber väited võõramaalaste massilisest sisserändest tulevikus.  «Pagulaste teema juures tahaksin rõhutada, et igasugused jutud massiimmigratsioonist on naeruväärsed. Tegelikkuses ei jätku meile tulevikus kõikidesse omavalitsustesse isegi mitte ühte pagulast, nii et kohalikud omavalitsused ei pea oma valmisoleku pärast muretsema,» selgitas Rõivas.

See, millal esimesed pagulased Eestisse saabuda võiks, täpsustatakse peaministri sõnul juulikuu jooksul.

Peaminister kutsus inimesi üles ka Vao küla pagulastesse sõbralikumalt suhtuma. «Arvestage, et seal elab teiste hulgas 25 Ukrainast pärit sõjapõgenikku, samuti on seal 18 naist ning ka lapsi. Seega tasub enne hoolikalt mõelda, kui nende suhtes kuidagi oma jõudu demonstreerima asutakse,» pani Rõivas inimestele südamele.

Pagulaste valik ja integreerimisprotsess mõeldakse läbi

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna leiab, et Eestisse saabuvad pagulased võiksid kuuluda kristlikku kultuuriruumi ning nendega tuleb hakata kohe, kui nad siia jõuavad, reaalselt tegelema.

Pagulasteemaga tegelevate ekspertide sõnul integreeritakse põgenikud ühiskonda kahe aasta jooksul. Selle perioodi jooksul saab riiki saabunud varjupaigataotleja endale tugiisiku, kes abistab teda individuaalse kohanemisprotsessi raames töö leidmisel, samuti selgitatakse välja põgenikega riiki saabunud laste hariduslikud vajadused ning tegeletakse siia elama asunud isikutele kohaliku keele õpetamisega.

Põgenike kiire integreerimise eesmärgil ei paigutada neid kokku ja ühte piirkonda, vaid nende elukoht määratakse vastavalt tööturu vajadusele ning avalike teenuste kättesaadavusele.

Peaministri hinnangul pagulased Eestis esinevaid integratsiooniprobleeme ei süvenda. «Olemasoleva kokkuleppe kohaselt tuleb Eestisse vähem kui 100 inimest aastas. See on maksimaalselt paar protsenti igal aastal riiki saabuvate inimeste koguhulgast. Tegemist ei ole suurusjärguga, mis poleks Eestile jõukohane – nii hädine riik me nüüd ka ei ole, et sellele väikesele hulgale abivajajatele tööd ja keeleõpet pakkuda,» ütles Rõivas.

Samuti ei tekita pagulaste saabumine Euroopa julgeolekukeskkonnas täiendavaid ohtusid. «Kui Islamiriik soovib kedagi rünnata, siis ei tehta seda äsja Euroopasse tulnud pagulase kaudu. Terrorirünnakuid viivad tavaliselt läbi juba radikaliseerunud mitmenda põlvkonna migrandid,» ütles valitsusele lähedalseisev isik.

Eestisse seni saabunud pagulased on peamiselt pärit Venemaalt ja Ukrainast ning viimase 18 aasta jooksul riigile esitatud 600-st varjupaigataotlusest on rahuldatud 114. Taotluse ülevaatamine kestab tavaliselt 3-4 kuud, mis on seaduses ette nähtud pooleaastasest menetlusperioodist lühem aeg. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles