Riigikohtu hinnangul ei kahjusta kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandvate kinnipeetavate hääletamisõiguse piiramine demokraatlikku riigikorraldust ning piirangu aluseks olevad seaduse sätted ei riku konkreetsete kinnipeetavate põhiõigusi.
Vaidlus algas veebruaris, kui kaks kinnipeetavat palusid end Tallinna halduskohtule esitatud taotluses kanda riigikogu valimisteks valijate nimekirja, kuid kohus vastavat luba ei andnud. Tallinna ringkonnakohus leidis aga, et hääletamisõiguse piiramine on põhiseadusega vastuolus, ning edastas asja riigikohtule. Riigikohtu üldkogu leidis asja arutamisel, et kinnipeetavate hääleõiguse piirang on proportsionaalne, kuna nad on süüdi mõistetud raskete kuritegude eest ja neile on mõistetud pikaajalised vanglakaristused, teatas riigikohtu pressiesindaja.
Üldkogu arvates tuleb kohtus süüdi mõistetud ja kinnipidamiskohtades vanglakaristust kandvate inimeste hääleõiguse piirangu esmaseks põhjuseks pidada soovi kõrvaldada ajutiselt riigivõimu teostamisest inimesed, kes on ühiselu aluseks olevaid norme rikkunud. Selline kõrvaldamine teenib ennekõike riigivõimu legitiimsuse eesmärki ja kaitseb nende isikute õigusi, kes ei ole oma tegudega ühiselu aluseks olevaid väärtusi kahjustanud. Eelolev ei tähenda, et demokraatlikus ühiskonnas üliolulist hääleõigust võiks piirata kergekäeliselt, märkis riigikohus.
Riigikohus peab vanglakaristust kandvate kinnipeetavate üldist, automaatset ja valimatut parlamendivalimistel hääletamise keeldu sarnaselt Euroopa Inimõiguste Kohtule hääletamisõiguse ebaproportsionaalseks piiranguks. Üldkogu rõhutas aga, et riik peab välislepinguid täitma ja saab seda teha erinevate organite kaudu.
«Riigikohus kontrollib normide põhiseaduspärasust üksnes lähtuvalt konkreetsest taotlusest ja menetlusliigist. Praeguses asjas sai riigikohus kontrollida üksnes konkreetsete kinnipeetavate hääletamisõiguse piirangu põhiseaduspärasust,» teatas riigikohus.
Vangide hääletamisõiguse probleemidele on juba 2006. aastast tähelepanu juhtinud õiguskantsler, välisministeerium ja justiitsministeerium ning Euroopa Inimõiguste Kohus on toonud mitmes lahendis esile, et seadusest tulenev automaatne hääletamiskeeld on ebaproportsionaalne. Kohtus kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandvad inimesed ei saa Eestis hääletamisest osa võtta riigikogu, kohalike volikogude ega Euroopa Parlamendi valimistel.