Venemaal jagub poliitikuid, kes nutavad taga Nõukogude impeeriumi
1. juuli 2015, 16:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vene poliitikute peades elab mõte, kus praegu oleks sobiv aeg ajalugu tagasi keerata või ümber kirjutada,» kommenteeris riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson idanaabri duumasaadikute pöördumist uurida peaprokuratuuril Baltimaade iseseisvuse tunnustamist 1991. aastal.
Marko Mihkelsoni sõnul on ühe pöörduja – Jevgeni Fjodorovi – puhul tegemist tuntud duumasaadikuga, kes ei väsi esitamast igasuguseid põnevaid küsimusi ja «ideid». «Tegemist on tuntud isemõtlejaga,» ütles ta intervjuus Kuku raadiole.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees tõi välja, et Fjodorov on varasemalt tulnud välja kavatsustega lasta kirjutada Vene põhiseadusesse sisse, et rahvusvahelised kohustused ei oleks ülimad Vene seadustest.
«Fjodorov ei ole naaberriigist ainuke, kes ei suuda harjuda mõttega, et Nõukogude Liitu, impeeriumit ei ole,» kommenteeris Isamaa ja Respublica Liitu kuuluv poliitik, kelle sõnul elab mõningate Vene poliitikute peades mõte, kus praegu oleks sobiv aeg ajalugu tagasi keerata või ümber kirjutada.
«Kõige rohkem peaks kartma selliseid asju Vene välisministeerium,» leidis Mihkelson, «Lavrovile võidakse esitada küsimusi, mille alusel Venemaa on üldse toiminud viimase paari aasta jooksul rahvusvahelistes suhetes.»
Eile ütles informeeritud allikas Interfaxile, et Vene peaprokuratuur on asunud uurima, kas Balti riikide iseseisvuse tunnustamine 1991. aastal oli seaduslik, vahendas BNS.
«Õiguslikult on otsus Balti riikide iseseisvuse tunnustamisest kahjulik seetõttu, et selle langetas põhiseadusvastane organ,» kommenteeris allikas seadusandjate vastavat järelepärimist prokuratuurile.
Riigiduuma liikmed võimuerakonnast Ühtne Venemaa Jevgeni Fjodorov ja Anton Romanov saatsid kahe nädala eest kirja Venemaa peaprokurör Juri Tšaikale, paludes hinnata, kas Nõukogude Liidu riiginõukogu loomine oli seaduslik.
Seadusandjate sõnul oli see põhiseadusevastane võimuorgan, mis võttis vastu riigi suveräänsust, julgeolekut ja kaitsevõimet kahjustavaid otsuseid, tunnustades muu hulgas Balti riikide iseseisvust.