Praegune leping asüülitaotlejate majutamiseks jätab õhku küsimusi

Tiina Kaukvere
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vao varjupaigataotlejate majutuskeskus.
Vao varjupaigataotlejate majutuskeskus. Foto: Jaanus Lensment

Lääne-Virumaal Vao külas varjupaigataotlejaid majutav AS Hoolekandeteenused ei ole näiteks kohustatud kooskõlastama kohalike inimeste või vallaga, kui palju asüülitaotlejaid nad külla paigutavad. Ka ei ole paika pandud väga täpselt elutingimusi.

«Omal ajal, kui me lepingut sõlmisime ja kui ministeerium (sotsiaalministeerium – toim.) hanke välja kuulutas, siis me ei osanud ette näha mitmeid olukordi ja need on jäänud reguleerimata. Lepingus ongi üldine sõnastus, aga eks järgmine kord, kui hange korraldatakse, on riik ettenägelikum ja meie samamoodi,» nentis AS Hoolekandeteenuste juht Maarjo Mändmaa.

Ta tõi välja, et hanketingimused olid näiteks sellised, et maja peaks vastama elamuseaduses toodud nõuetele, pakutavad tingimused peavad olema elamisväärsed, trepikodades peab olema videovalve, ka peavad majas olema turvamehed.

Kaks turvameest

«Ma imestan lugusid, et Vaos on pimedal ajal riskantne käia. Meil on kaks turvainimest koha peal. See küla on kõige turvalisem küla terves vallas,» ütles Mändmaa.

Ka näeb hankeleping ette seda, et AS Hoolekandeteenused peavad vastu võtma kuni sada varjupaigataotlejat, kuid seda vaid kriisiolukorras.

«Seda, kus nad asuvad, selles lepingus ei ole täpsustatud. Välja arvatud see, et meie ise oleme öelnud, et plaanime 35 kohta luua Vaosse ja erakorralistel juhtumitel on meil võimalik majutada inimesi erinevatesse hooldekodudesse, spordisaalidesse näiteks.»

Mida siis tähendab kriisiolukord selle lepingu põhjal? Täpsemalt, eriolukorras suudab AS 24 tunni jooksul teavitamisest alates tagada kuni sajale varjupaigataotlejale majutuse erinevates kodudes, samuti transpordi varjupaigataotlejate liikumiseks kodude vahel.

Sõda Ukrainas või kriis Süürias konkreetsel juhul aga erakorraliseks ei kvalifitseerugi.

«Silmas on peetud seda, et kui kuskil toimub katastroof või rahvaste liikumine – näiteks tuumajaam plahvatab, inimesed evakueeritakse, siis me saame panna kuni sada inimest madratsitele,» tõi Mändmaa välja.

Ta märkis, et maailmas toimuvat põgenikekriisi võib kindlasti pidada erakorraliseks. «Aga sellist olukorda, nagu me lepingut sõlmides mõtlesime, ikkagi ei ole praegu,» nentis ta.

Ei pea kohalikega kooskõlastama

Number 35 saadi nii, et AS arvas, et igas toas võiks olla üks, maksimaalselt kaks inimest. «Siis oleks neil väga lahedalt ruumi,» rääkis Mändmaa, kes lisas, et vanas Illuka keskuses oli ühes ruumis kuus inimest narivooditel. Kuna seal oli asüülitaotlejaid 15-20, siis peetigi 35 kohta uues keskuses sobivaks. 

Tegelikult ei ole ASil ka kohustust kooskõlastada asüülitaotlejate hulka kohalike inimeste ja vallaga. «Kinnisvara kuulub meile ja meie vara omanikena võime sellega teha, mida tahame,» ütles Mändmaa.

Samas nentis ta, et informatsiooni jagamine ja kohalike elanikega kontaktis olemine on vajalik, mistõttu tehti kokkulepe, et Vao küla elanikud saavad iga kuu lõpus ülevaate, millised asüülitaotlejad külas elavad.

Praegu on Vao külas 85 asüülitaotlejat või juba pagulasstaatuse saanud inimest. Seega on paisunud rahvamass üle poole suuremaks, kui esialgu eeldati. See on tekitanud külas probleeme.

Hetkel tegeletakse Mändmaa sõnul sellega, et leida koht neile 16 inimesele, kes on pagulasstaatuse juba saanud.

«Õnneks on inimesi, kes on mõistlikumad ja sõbralikumad ja öelnud näiteks, et tean kedagi, kes võiks neile eluruumi üürida. Üks pere on juba käinud vaatamas võimalikke eluruume, aga arutatakse veel tingimuste ja maksmise üle. Üldjuhul, tahan öelda, et suur hulk nendest, kes on elamisloa saanud, otsivad ikkagi ise endale eluruumid.»  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles