Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja direktor Siim Raie nõustub mitme Tartu Ülikooli tsiviilõiguse rektori Urmas Volensi väitega riigi ebaefektiivsuse teemal ning näeb võimalusi kodanike kaasamiseks avalike teenuste välja töötamisel.
Raie: riigi efektiivsus on faktoriks tagasirände soodustamisel
10. oktoober 2010, 15:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Volens kirjutas sel nädalal Postimehes oma arvamusloos riigi ebaefektiivsusest ning sellest, et sel teemal puudub avalik debatt.
Jurist võrdles riiki suure ettevõttega, mille puhul oleks näiteks kolme teenuse jaoks eraldi teenindusvõrkude ja raamatupidamise välja ehitamine ebaotstarbekas.
«Ei kuule sisulist debatti avalike teenuste kvaliteedi, efektiivsuse ja näiteks selle asjus, mida tuleks teha, et mitukümmend tuhat eestlast, kes praegu välismaal töötavad, päriselt sinna ei jääks. See ei tundu kuigi arukas, kui arvestada süvenevat riikide konkurentsi inimeste pärast,» kirjutas Volens.
Raie nõustub Volensiga selles osas, et Eesti ettevõtete ja nende protsesside juhtimine on arenenum, kui sarnased süsteemid avalikus sektoris.
«Ka isegi kui me vaatame loodud IT infosüsteeme, siis on need tihti kas selle avaliku funktsiooni või teenuse või siis seda osutava asutuse kesksed, mitte teenindatava kesksed,» sõnas Raie Postimehele.
Vahe tekib tema sõnul selles, kas klient kaastakse või ei kaasata süsteemide väljatöötamisse. «Erasektoris on see pea võimatu, et lastaks käiku mõni kliendile suunatud tegevus, mis ei ole eelnevalt klientide peal katsetatud. Avalike teenuste puhul näeme harva kodaniku kaasamist arendusprotsessi,» tõi Raie näite.
Samas leiab Raie, et ainuüksi avaliku diskussiooniga või teemade meedias lahkamisega seda probleemi ei lahenda.
«Igapäevasel tasandil peab ametnik ja poliitikakujundaja tulema lähemale kodanikule ja kaasama kodanikuühendused mitte ainult poliitikate vaid ka avalike teenuste väljatöötamisse. See eeldab head tahet ja uut mentaliteeti.»
Bürokraatia vähesus ja efektiivsed avalikud teenused on Raie hinnangul kahtlemata konkurentsivõime kasvu eelduseks. Seda nii kodanike kui ettevõtete suhtes.
«Näiteks on Eestis erinevaid tegevuslubasid või registreeringuid ettevõtete jaoks ligi 150 ning need tulenevad enam kui 60 seadusest. On ilmselge, et ühel alustaval või väikeettevõtjal ei ole võimalik kõiki neid enne läbi lugeda.»
«Justiitsministeerium ja majandusministeerium on küll astunud juba samme olukorra lihtsustamiseks ja need pingutused peaks lähiajal tulemusteni jõudma, kuid seda kõike oleks võinud juba ammu teha. Registreeringute ja seaduserägastiku kõrval on probleemiks ka puuduv ühtne lähenemine nõuete kehtestamiseks ning tihti esineb andmete dubleerivust,» lisas Raie.
Kaubandus- ja tööstuskoja juht ei usu, et asjaajamise ebaefektiivsus oleks väljarände põhjuseks, küll aga on see eriti oluline sisse- või tagasirände soodustamisel.
«Kui me tahame, et talendikad inimesed tagasi pöörduks peab see olema sujuv ka nende abikaasadele ja lastele.»