Valitsus võttis möödunud neljapäeval oma istungil teadmiseks ning kiitis heaks Eesti seisukohad Euroopa poliitikasuunised liiklusohutuse valdkondades, mille üheks suuremaks eesmärgiks on kümne aasta jooksul liiklussurmade arvu poole võrra vähendada.
Euroliidu liiklusohutuse eesmärgid tõstavad latti ka Eesti jaoks
10. oktoober 2010, 20:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjon lähtub uue euroliidu liiklusohutustegevuskava väljatöötamisel põhimõtetest, et liiklusohutuspoliitika keskmes peavad olema inimesed ning see peaks kajastuma ELi muudes poliitikavaldkondades ning arvestama neis seatud eesmärkidega.
Peamine verstapost milleni komisjon tahab alates tänasest kümne aasta pärast jõuda, on liiklussurmade arvu vähendamine poole võrra. Selles osas oodatakse panust ka Eestilt, kes mullu viis liiklussurmade arvu viimase 60 aasta madalamale tasemele.
Siseminister Marko Pomerantsi sõnul on Eesti tänaseks juba andnud märkimisväärse panuse liiklussurmade vähenemisele ning tõusnud Euroopa keskmikke sekka selle näitajaga. «Tagumisest otsast oleme ära tulnud. Öelda nüüd, et see number oleks veel poole väiksem – 50 liiklussurma aastas – see on natuke uljas eesmärk,» tõdes siseminister. Samas lisas ta, et selle nimel jätkatakse kindlasti tööd ning on kohti kuhu edasi minna.
Selle eesmärgi saavutamiseks on Komisjon välja toonud seitse põhieesmärki. Esiteks rõhutatakse sõiduõpetuse ja täiendkoolituse tõhustamist, millega seoses asub Euroopa Komisjon ette valmistamasõiduõppe ja liiklusohutuse koolituse ja väljaõppe ühtset strateegiat.
Pomerantsi sõnul on liikluskoolituse integreerimine ühtsesse elukestva õppe protsessi kindlasti oluline küsimus, kuid seda ei saa teha lihtsalt üldhariduskoolidesse liiklustundide sisse viimisega.
«Täna räägitakse palju sellest, et keskkooli lõpuks oleks noor rohkem sotsiaalselt küpsem. Siin öelda, et paneme koolis poole rohkem liiklusõpetust – see ei ole niisama lihtne.»
Samuti plaanib Komisjon tugevdada liikluseeskirjade täitmise järelevalvet ning panna rõhku turvalisemate teede ehitamisele.
Vähem tähtsaks ei peeta ka sõidukite turvalisuse tõstmist, millega seoses soovitab Komisjon ühtlustada ja järkjärguliselt karmistada sõidukite tehnoülevaatust ja tehnokontrolli käsitlevaid Euroopa Liidu õigusakte.
Komisjoni arvates peaks lõppeesmärgiks olema sõidukite tehniliste ülevaatuste vastastikune tunnustamine liikmesriikide vahel.
Viimaste eesmärkidena rõhutab Euroopa Komisjon liiklusohutuse suurendamiseks kaasaegse tehnoloogia kasutamise edendamist, hädaabiteenuse tõhustamist ning vähemkaitstud liiklejatele tähelepanu pööramist.
Pomerantsi sõnul ei ole Eestil eraldi imerohtu selleks, et Eesti Euroopa Komisjoni seatud eesmärkideni jõuaks ning seda tuleb teha ikka samade meetmetega, kui seni. «Teede korrashoid, liiklusjärelvalve ning –koolitus,» loetles Pomerants siseministeeriumi lähtepunkte.
Ministri sõnul pööratakse kindlasti Euroopa Komisjoni suunitlustele, kui hakatakse koostama uut liiklusohutuse strateegiat.
Ehkki üldjoontes liigub Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm aastateks 2003 – 2015 Euroopa Komisjoni eesmärkidega samas rööpas, tuleb mõelda ka muudatustele.
«Võttes arvesse teatises esitatud eesmärki vähendada ELi liiklussurmade arvu 2020. aastaks poole võrra ja 2010. aasta Eestis prognoositud hukkunute arvu, peab Eesti korrigeerima olemasolevas rahvuslikus liiklusohutusprogrammis kavandatud tulemust,» seisab valitsuse heakskiidu saanud Eesti seisukoha seletuskirjas.