Soome töötervishoiuarst Jari-Vesa Isokotamäki ja Eesti jurist Asko Endoja asutavad Tallinnasse kodumaal rahulolematute soomlaste tarbeks vanadekodu, mille eesmärk on pakkuda odavama hinnaga Soome standarditele vastavat teenust.
Tallinna rajatakse rahulolematute Soome pensionäride tarbeks vanadekodu (1)
3. juuli 2015, 13:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome meedia andmetel plaanitakse Nõmmel asuv 1954. aastal ehitatud haiglahoone sellel otstarbel renoveerida ning ehitada sinna soome pensionäridele koht vanaduspõlve veetmiseks.
Nõudluse soomlastele orienteeritud vanadekodu järele tekitab Endoja hinnangul olukord vanureid puudutavas majandussektoris Soomes. «Seal tehakse pensionäridele kohati liiga. Nende elu läheb aina raskemaks ning vanadekodus olemine muutub aina keerulisemaks ja kulukamaks. Kohtasid on vähe, need on kallid ning erinevalt Eestist puudub soomlastel seadusejärgne võimalus ka oma lastelt abi paluda. Kui Eestis võib lapsevanem pöörduda hagimenetluses kohtusse ja ülalpidamiskulu välja nõuda, siis Soomes see nii ei ole,» kirjeldas ta eakate põhjanaabrite olukorda ning vajadust ümber asuda.
Soome pensionäridele hakatakse pakkuma teenust vastavalt elustandardile, millega nad on kodumaal harjunud. «Seda teenust ei saa pakkuda lähtuvalt Eesti standarditest. Soomlased on harjunud oma standardite järgi elama ka siin, Eestis,» tõi Endoja välja.
«Siia vanadekodusse tulevad põhiliselt soomlased ning teenindus saab olema soomekeelne. Võimaldame oma klientuurile ligipääsu põhjanaabrite meediale, kliendid saavad lugeda Soome ajalehti ja vaadata Soome telekanaleid,» andis Isokotamäki plaanitavast teenusest ülevaate. Projekti autorid loodavad, et teenusest on huvitatud ka juba Eestis elavad soomlased.
Eestis plaanitakse teenust pakkuda oluliselt madalama hinnaga kui seda tehakse Soomes. Põhjanaabri juures maksab vanadekodus viibiv pensionär teenuse eest keskmiselt 2500-6000 eurot kuus, siin on see summa ligikaudu 1500 eurot. See on Endoja sõnul võimalik, sest Tallinnas on tööjõukulud väiksemad kui Soomes.
Siiski eeldab soomlaste poolt nõutava elustandardi pakkumine ka tööjõu palkamist põhjanaabri juurest ning sealt siia saabuvad spetsialistid ootavad Eesti palgatasemest kõrgemat töötasu. Endoja selles probleemi ei näe: «Me üritame Soome ekspertiisi ja Eestist saadava tööjõu omavahel kombineerida. See aitab kulud optimaalsena hoida,» selgitas ta.
«Loodame, et Eestist on võimalik leida soome keelt kõnelevat tööjõudu, teine variant on palgata praegu Soomes töötavaid eestlasi, kes saaks nii võimaluse kodumaale naasta,» täpsustas tema äripartner Jari-Vesa Isokotamäki.
Küsimusele, kas hinnavahe on tõesti soomlaste jaoks motivaatoriks, et oma kodumaa maha jätta ning vanaduspõlveks Eestisse siirduda, vastas Endoja, et ilmselt on mõtlemine põhjanaabrite juures veidi paindlikum kui meil. «Nad on natuke teistsuguse mõtteviisi ja toimetamisega. Tihti pole sihtgruppi kuuluv vanur enam nii palju Soomega seotud, et ta sinna kuhugi Lapimaale tahaks kalli raha eest vanadust veetma minna. Väga paljud soomlased on juba nii või naa kusagil piiri taga. Näiteks Hispaanias, Saksamaal ja paljudes teistes riikides on avatud nende jaoks päris palju vanadekodusid,» ütles ta.
Vanadekodu plaanitakse valmis ehitada järgmise aasta kevadeks ning hetkel toimuvad läbirääkimised sobiliku hoone soetamiseks. «Meil on paar kinnisasja välja vaadatud, mille vastu huvi tunneme, ühe omandamisega oleme juba päris lõpusirgel ning tõenäoliselt saab tehing lähiajal teoks,» märkis Endoja. Täpsemalt ei soostunud ta potentsiaalseid asukohavariante kommenteerima, kuna see võib hinnaläbirääkimistel negatiivset mõju avaldada.
Varasemad probleemid vanadekodu ei mõjuta
Kümme aastat tagasi sattus Asko Endoja meedia huviorbiiti seoses kinnisvaratehingutega Kohtla-Järvel. Kohalike korteriühistute esimeeste hinnangul ostis Endojale kuuluv firma EE Estate piirkonda 77 korterit, kuhu ei suudetud üürnike leida ning tasumata jäeti ka kinnisvaraobjektidega seotud kommunaalarved.
Endoja sõnul polnud probleem tegelikkuses tõsine. «Kohalikud korteriühistud ajasid mingit 300 eurot taga. Meie üritasime kõigepealt selgeks saada, mille eest me maksame,» ütles ta. Tema arvates põhjustasid probleeme pealinnas ja Kohtla-Järvel valitsevad erinevad arusaamad asjaajamiskultuurist. «Kui ma tahtsin arvet saada, siis kirjutati mulle ruudulisele paberile mingid numbrid ja öeldigi, et see on teie arve. Tallinnas ei võta raamatupidajad selliste paberitega kedagi isegi mitte jutule, kuid seal oli kombeks nii arveldada,» selgitas Endoja Ida-Virumaal juhtunut.
Praeguseks ükski korter Endoja kinnitusel tühjalt ei seisa ning kõik tekkinud probleemid ja võlgnevused on lahendatud.
Endoja on kindel, et praeguse vanadekodu projekti puhul Eesti ja Soome kultuuriruumide erinevus sarnaselt aastatetaguse Eestisisese juhtumiga asjaajamist ei takista. «Õigusruumid on küll natuke erinevad, kuid me loodame kõik toimima saada ning anname endast parima,» ütles ta. Ta lisab, et koostöö Isokotamäkiga aitab Soomes toimuvat paremini mõista.