Nädalalõpp on toonud merel palju ohtlikke olukordi

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästerõngas.
Päästerõngas. Foto: Sille Annuk

Sel nädalalõpul on merevalvekeskus saanud kokku üheksa teadet õnnetustest või ohuolukordadest merel, seda on tavapärasest oluliselt rohkem.

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) paneb laevnikele südamele, et merel turvaliseks liiklemiseks tuleb enne sadamast lahkumist veenduda aluse heas tehnilises seisukorras. Navigatsiooni- ja sideseadmed peavad olema töökorras, alati tuleb arvestada ilmastikuga ja kanda päästevesti.

Lääne prefektuuri piirivalvemajor Erki Timuski sõnul toovad ilusad ilmad ning puhkustehooaeg Eesti merealadele tavapärasest mitmeid kordi rohkem veealuseid ning hobilaevnikke. «Eesti vetes liigub navigatsiooni tippaegadel sadu kaatreid, jahte või väikelaevu ööpäevas, nii sagenevad ka nendega seotud merepäästejuhtumid,» selgitas Timusk.

Lisaks sellele, et reedel jäi Narva-Jõesuu supluskohas kadunuks neli ujuma läinud inimest, päästeti samast kohast pealelõunal kaks uppumisohus inimest. Veel teatati mootoririkkega kaatrist Osmussaare lähistel ning ümber läinud katamaraanist Juminda poolsaare lähistel. Laupäeval veidi pärast südaööd jäi Prangli saare ja Muuga sadama vahel võrkudesse kinni jaht; hommikupoolikul läks Tallinna lahel ümber katamaraan; lõuna ajal teatati Aegna lähistelt, et kaatri mootorid on seiskunud ning vesi tungib kaatrisse. Samuti vajati pukseerimisabi Kõverlaiu lähistel. Õhtupoolikul andis Soome merevalvekeskus teada, et Tallina madala poist põhja suunas on mootoririkkega jaht.

Timuski sõnul on mereturvalisuses kõige olulisem mitte võtta riske ning olla valmis ka halvimaks. «Väga sageli on merepäästejuhtumid seotud tehniliste rikete või lihtsa kütuse lõppemisega. Samuti eksitakse navigeerimisel ning sõidetakse vastu veealuseid takistusi. Kõige tõsisemad on need juhtumid, kus satutakse ülirasketesse ilmaoludesse, alus läheb ümber või upub. On hädavajalik, et iga reisijal oleks juba aegsasti seljas päästevest,» märkis Timusk.

Tänavu on Eesti vetes toimunud enam kui sada merepäästejuhtumit. Hädaohtu on sattunud ligi kolmsada inimest, hukkunud on kuus inimest.

Reedel kell 12.25 ühendas Põhja häirekeskus Tallinna merevalvekesksusele kõne inimesega, kes teatas, et asuvad kaatriga Osmussaarest ida suunas ning kaatril on mootoririke. Pardal oli neli inimest – kaks täiskasvanut ja kaks last. Kell 13.24 võtsid Osmussaare vabatahtlikud mootoririkkega kaatri sleppi ja inimesed pardale. Dirhami sadamas silduti kell 14.38.

Kell 14.19 ühendas Lõuna häirekeskus Tallinna merevalvekesksusele kõne inimesega, kes teatas, et näeb Juminda poolsaare tipust merel umbes 800 meetrit kaldast juba teist korda ümber läinud väiksemat tüüpi katamaraani kahe inimesega. Sündmusele reageerisid PPA lennusalga kopter, Juminda vabatahtlikud merepäästjad ja Loksa päästekomando päästjad. Enne kella kolme nägi kopter sündmuskohal, et katamaraan on püsti ning veidi hiljem sai ka inimestega ühendust. Abi ei vajatud.

Kell 15.55 kuuldi Narva kordoni Narva-Jõesuu teenistuses Narva jõe suudme poolt kostvaid appihüüdeid. Narva-jõesuu teenistusest väljus toimkond mootorpaadiga ning loetud minutid hiljem võeti kaks uppumisohus olnud last mootorpaadi pardale ja viidi teenistuse ruumidesse. Kohale kutsutud kiirabi kontrollis laste tervist, kuid arstiabi nad ei vajanud ja patrull viis lapsed koju.

Kella 18.10 ajal pöördus Narva-Jõesuu kordonisse inimene, kes teatas, et avastas rannalt meesterahva riided ja isiklikud asjad ning nende omanik on pikemat aega kadunud. Politsei võttis ühendust mehe lähedastega, kelle sõnul läks 49-aastane mees randa ning pole tagasi tulnud. Kella 19.05 ajal pöördus kordonisse naisterahvas, kes teatas, et samas kohas on kadunuks jäänud ka 31-aastane mees ning kaks 10-aastast tüdrukut. Laupäeva hommikul leidis VF piirvalve ühe kadunuks jäänud tüdruku surnukeha. Kohe peale info saamist alustas politsei inimeste otsinguid, mis jätkusid nii reede hilisõhtul kui ka laupäeval.

Laupäeval mõni minut pärast südaööd teatati Tallinna merevalvekesksusele Rootsi jahilt Prangli saare ja Muuga sadama vaheliselt alalt, et jahiga satuti võrkudesse, vigastati mootorivõlli ning purjega manööverdada ei saa. Aluse pardal oli kolm inimest, inimelud ohus ei olnud, kuid paluti pukseerimist. Merevalvekeskus kaasas Prangli vabatahtlikud ning kell 00.56 leiti abivajav jaht üles. Kell 1.37 alustasid Prangli vabatahtlikud jahi pukseerimist Leppneeme sadamasse, kuhu jõuti kell 2.25.

Kell 10.45 teatasid Tallinna SAR vabatahtlikud Tallinna merevalvekesksusele, et said teate Tallinna lahel Naissaare ja Vahemadala vahel ümber läinud katamaraanilt, mille pardal oli kaks inimest. Üks neist oli vette kukkunud ega saanud pardale. Vabatahtlike mootorpaat ja PPA laev L-013 suundusid sündmuskohale. Kell 11.15 leidsid vabatahtlikud veest inimese. Kell 11.29 aitasid laev L-103 ja vabatahtlikud ümberläinud katamaraani püsti. Peale kella 11.30 liikus katamaraan omal jõul Noblessneri sadama poole. Arstiabi ei vajatud.

Kell 11.39 teatati Tallinna merevalvekesksusele tehniliste probleemidega kaatrist Kõverlaiu lähistel. Pardal oli kaks inimest, ohtu inimeludele ei olnud,. Kell 12.05 alustas PPA kaater avaristi pukseerimist ning kell 13.58 jõuti Kuivastu sadamasse.    

Kell 13.24 võttis Tallinna merevalvekeskus VHF 16 kanalil vastu abipalve Soome kaatrilt Aegna majakast pisut läänes. Kaatril olid mootorid seiskunud ning vesi tuli sisse. Kaatri pardal oli neli inimest, päästevestid seljas. Sündmusele reageerisid PPA lennusalga kopter, PPA laev L-103 ja Tallinna kordoni mootorpaat Valvas-2. Kopter tegi kindlaks, et kaater on vees püsti, kuid kõigub tugevalt, inimeste evakueerimist vaja ei ole, küll aga puksiirabi. Kell 14.10 alustas laev L-103 kaatri pukseerimist Miiduranna sadamasse.

Kell 14.29 edastas MRSC Helsingi Tallinna merevalvekeskusele informatsiooni, et Tallinna madala poist põhja suunas on mootoririkkega Soome kaater, pardal neli inimest päästevestides. Inimeludele ohtu ei olnud. Mootoririkkega kaater oli tõmmanud midagi sõukruvi ümber, mille tõttu mootor seiskus. Porkkala PV-kaatri meeskond aitas sõukruvi ümbert otsa lahti ning kaater jätkas oma teekonda Pirita suunas. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles