Paet: Kreeka valitsus lükkab referendumiga vastutuse rahva kaela

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka referendum. Ateenas kutsuvad plakatid hääletama «jah» ja «ei»
Kreeka referendum. Ateenas kutsuvad plakatid hääletama «jah» ja «ei» Foto: Eero Vabamägi

Tänase referendumiga soovib Kreeka valitsus lükata vastutuse edasiste arengute eest rahva kaela, leiab europarlamendi liige Urmas Paet.

«Paraku ei tea aga keegi, millised on ei-häälte võidu korral tagajärjel nii majanduslikud kui poliitilised tagajärjed Kreekale, aga ka kogu Euroopale,» märkis Paet.

Ka referendum ise on tema sõnul ülim lihtsustamine, sest öeldakse «ei» või «jah» millelegi, mis koosneb väga paljudest detailidest. «Seega on Kreeka valitsuse otsus panna referendumile võlausaldajatega tehtava võimaliku kokkuleppe tingimused vägagi küüniline otsus,» leidis Paet.

«Põhimõtteliselt küsitakse oma ühiskonna silmis seda, kas üldse maksta tagasi aastate jooksul võetud laene, ükskõik, milline on täpselt küsimuse sõnastus. Vürtsitades seda jutuga kreeditoridest kui väljapressijatest ja terroristidest. Selline käitumine on alatu kõigi nende suhtes, kes Kreekale varasematel aegadel laenu andnud, aga eriti nende suhtes, kes on viimasel viiel aastal Kreekale appi läinud, sealhulgas Eesti,» ütles Paet.

«Millegipärast ei tehtud referendumeid tingimuste üle siis, kui laene võeti ja neid jätkusuutmatult kulutati,» osutas Paet. 

«Küüniline on ka see, et referendumiga paneb Kreeka valitsus vastutuse edasise eest oma õlult rahvale. Et mida iganes referendumil otsustatakse, siis pole see valitsuse valik, vaid rahva oma, mida valitsus peab lihtsalt täitma ning seega pole Tsiprasel ja valitsuse liikmetel tagajärgede suhtes ka justkui mingit vastutust,» märkis ta.

«Referendumi väljakuulutamine näitas ja näitab ka seda, et ega Kreeka valitsus soovinudki tõsiselt laenuandnutega kokkuleppele jõuda. 30. juunil jõudis kätte järjekordne laenumakse tähtaeg, mida ilmselt ei kavatsetudki maksta. Seega on referendum laenude tagasimaksmise tingimuste üle ka kreeklaste petmine oma valitsuse poolt, sest ühe või teise valiku tagajärgi pole võimalik selgelt välja tuua, mis aga sellise referendumi puhul oleks elementaarne.»

Paet osutas, et ükskõik milline referendumi tulemus ei kustuta ühtki võlga. «Halb on see, et Kreeka probleemipuntral on võime kogu Euroopa majandust ja rahandust nõrgestada. Paraku on usaldus ja emotsioonid need, mis nii Euroopa-siselt kui -väliselt edasisi samme ning Euroopa majanduse tervist mõjutama hakkavad.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles