Peaminister Taavi Rõivas ütles Kreeka referendumi tulemust kommenteerides, et kreeklaste otsus anda eitav vastus rahvusvahelisele abiprogrammile muudab olukorra halvemaks ning vähendab oluliselt võimalusi Kreekal kriisist väljuda.
Rõivas Kreeka referendumist: lähipäevil on oodata ülitihedat tööd
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
6. juuli 2015, 11:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Reformid Kreekas on endiselt vältimatud ning otsus lükata rahvusvaheline abipakkumine tagasi muudab olukorra kriitiliseks,» ütles Rõivas ja lisas, et Kreeka olukorra lahendamiseks on nüüd jäänud on veel ainult halvad ja veel halvemad valikud.
«Ootame, et Kreeka valitsus mõistab olukorda ning näitab üles otsustavust ja tegutsemist juba lähitundidel,» sõnas Rõivas.
Rõivase sõnul ei aita abiprogrammist küsitava referendumi toel keeldumine Kreekal kuidagi finantsinstitutsioonidelt raha saada ega aita kuidagi kaasa olukorra lahendamisele ehk majanduse jätkusuutlikuks muutmisele.
«Finantsturgude reaktsioon tõestab, et märkimisväärselt on suurenenud ebakindlus nii rahvusvaheliselt kui ka Kreeka riigi rahandusliku ja majandusliku tuleviku suhtes.»
Ülemkogu eesistuja Donald Tusk on teisipäeva õhtuks kutsunud kokku euroala valitsusjuhtide kohtumise. Eesti koos teiste euroala liikmete ja institutsioonidega teeb Rõivase sõnul kõik vajaliku, et hoida euroala stabiilsust.
«Lähipäevil on selleks oodata ülitihedat tööd euroala ja EL juhtide poolt nii rahandus- kui ka peaministrite tasandil,» lisas Rõivas.
«Kreeka referendumi tulemus on kreeklaste otsus ning selle tõlgendamine sealse valitsuse töö. Kreeka referendumi küsimusepüstitus ja läbiviimine ei teinud aga läbirääkimistel kindlasti midagi lihtsamaks. Riigi olukord on endiselt raske – tegemata on viimane laenumakse IMFile, suletud on pangad,» kommenteeris rahandusminister Sven Sester, kes nentis, et reformid on möödapääsmatud.
«Kreeka II abiprogramm on lõplikult läbi ja seda pole võimalik jätkata. Euroala kinnitas enne referendumit valmidust Kreekat toetada, kuid igas võimalikus abiprogrammis osalemiseks on vaja järgida kokkulepitud reegleid. Euroala eesmärk on stabiilne finantskeskkond ja jätkusuutlik majandus ning selle nimel töötavad kõigi liikmesriikide valitsused. Homme kogunevad Brüsselis rahandusministrid, kuid ajakava või detailide kohta on vara midagi öelda. Praegu ootame Kreeka võimude algatust, kuid ainus lahendus on selge ja töötav reformikava, mis Kreekat tõesti aitaks,» kinnitas Sester.
«Kreeka referendumi järel on vastutus lahenduse pakkumiseks Kreeka valitsusel, sest mida pikemana püsib segane periood, seda halvem kreeklastele endile. Eilse referendumi tulemus ei too kaasa koheseid tagajärgi rahvusvahelisel tasandil ja sellele peab järgnema Kreeka valitsusepoolne kiire ja sisuline initsiatiivivõtt,» kommenteeris välisminister Keit Pentus-Rosimannus.
«Eesti ja ka teiste euroala riikide soov on teha kõik vajalik, et tagada eurotsooni stabiilsus. Sel nädalal on nii rahandus- kui peaministritel sel teemal tõsine töö ees,» lisas ka välisminister.