Mis lahendi on saanud traagilisemad lõbustusatraktsioonidega seotud õnnetused?

Indrek Mäe
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Raigo Pajula

Lisaks eile kahe inimese surmaga lõppenud batuudiõnnetusele on Eestis lõbustusatraktsioonidega seotud traagilisi vahejuhtumeid esinenud ka varem, kuid vaid üks käsitletavatest on seejuures jõudnud lahendini, kus atraktsiooni omanik on pidanud kandma vastutust.

Atraktsioonipõleng Tivolis

Peaaegu 10 aastat tagasi 18. mail 2007 süttis põlema Tivoli tuuri atraktsioon «Enterprise,» õnnetuse käigus sai vigastada 31 inimest, kel olid I ja II astme põletushaavad näol ja kätel, aga ka reitel ja säärtel. Kannatanute seas oli 16 alaealist. Kokku pöördus traumapunkti 41 inimest. Karusell läks õnnetusejärgselt mahakandmisele.

Põlema süttinud atraktsiooni omanikuks oli Rootsi firma ITV Heby, kuid kannatanud esitasid kahjunõude Lauri Viikna poolt juhitud firma Tivoli Tuur OÜ vastu. Aasta pärast õnnetust jõudsid kolm osapoolt omavahel kokkuleppele ning põlengus kannatanutele maksti välja hüvitised. Kompensatsiooni maksmine viibis, sest hageti valet ettevõtet – Lauri Viikna tolleaegsete sõnade kohaselt oleks kannatanud kohe alguses pidanud läbi rääkima atraktsiooni omanikfirmaga.

Cantervilla basseinis uppus 5-aastane laps

Eelmise aasta 16. juulil uppus Põlvamaal Valgjärve vallas Pikajärve külas asuval Cantervilla mängumaal 1,05 meetri sügavuses basseinis viie aastane laps. Poiss avastati basseinist ulpimast ning ta viibis seal omapäi. Vetelpäästjatel ei õnnestunud abivajajat koheselt märgata.

Juhtunu suhtes alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 117 alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest. Hilisem politseiuurimine tuvastas, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga.

Sellest hoolimata ehitati mängumaa omanik Relvo Värtoni sõnul Cantervilla ümber ning muudeti turvalisemaks. Ehitustööde käigus võeti maha basseini küljed ning langetati mitmeid puid, et vetelpäästjatel oleks parem vaade vees toimuvale. Lisaks muudeti bassein 20 sentimeetrit madalamaks ning laiendati liumäge eesmärgil, et selle piirded ei takistaks vaatevälja. «Kui enne juuli keskel lapse uppumisega lõppenud õnnetust töötas mängumaal kolm paberitega vetelpäästjat, siis pärast õnnetust on neid viis ning inimene on iga atraktsiooni juures,» kinnitas Värton pärast õnnetust.

Ühe hukkunuga lõppenud Ansomäe snowtube’i õnnetuse osas saabub otsus lähiajal

Käesoleva aasta 27. jaanuaril hukkus Otepääl Ansomäe suusakeskuses snowtube’iga vastu puud sõitnud 49-aastane naine ning temaga kaasas olnud aasta noorem sõbranna sai vigastada.

Suusakeskuses firma talvepäevi pidanud isikud palusid instruktorilt viimast sõitu rongina, mis on sel mäel seitsme-kaheksakesi ka lubatud, ent probleemi tekitasid viimasel minutil sellega liitunud kaks naisterahvast. Seetõttu muutus «rongi» kogumass suureks ning inerts tõmbas rongi viimased liikmed kõigepealt keskmiselt rajalt välimisele äärele ja seejärel väljusid nad ka selle piiridest.

Juhtunuga seoses alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 117 alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest. Riigiprokuratuuri avalike suhete osakonna juhataja Kadri Tammai sõnul menetlus hetkel käib. «Ühtegi kahtlustavat ei ole ning kahtlustavana pole kedagi üle kuulatud. Lõplik otsus peaks tulema lähiajal,» ütles ta.

Samas on teada, et suusakeskuse juhataja Aivar Kullamaa vastutust ei võta ning tema sõnul põhjustas õnnetuse asjaolude halb kokkulangevus. «Ma ausalt öeldes ei kujuta ette, kui lai see lage turvaala peab olema, kui isegi 150 meetrist jääb väheks. Tegutseme looduskaitsealal ega tohi tervet mäge lagedaks raiuda,» sõnas Kullamaa pärast õnnetust.

Teletornist laskumine on õnnetuse tõttu selleks suveks peatatud

Tänavu 6. juuni õhtul juhtus Tallinna teletorni atraktsioonil õnnetus, kus laskumise viimasel lõigul sattusid vabalangemisse kaks soomlast. Kiirabi toimetas haiglasse 28- ja 36-aastase naise, kellest üks sai raskemaid vigastusi. Tänaseks on kannatanud pääsenud kodusele ravile.

Juhtumi suhtes alustati sisejuurdlust, mille tulemusena avaldatud raport kinnitas, et õnnetuse põhjuseks oli operaatorfirma Vidrio Baltico töötajate inimlik eksimus. Atraktsiooni läbi viinud töötajate vahel tekkis kommunikatsioonihäire, mistõttu ei teadnud üleval köit järgiandvad isikud õnnetussesattunute tegelikku kaugust maast ega osanud seega nende langemist aeglustada.

Sellest tulenevalt otsustas Tallinna teletorn atraktsiooni eest vastutava OÜ Vidrio Balticoga lepingut mitte pikendada. Teletorni hinnangul peab teenusepakkuja tornil opereerides arvestama sellega, et kõik tööprotseduurid oleksid põhjalikud. Samuti on oluline, et tehnilised lahendused välistaksid töötajate võimalikud eksimused.

Juhtunu suhtes on alustatud ka kriminaalmenetlust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles