Neli võimalust: kellest saab Eesti järgmine välisminister?

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes hakkab istuma välisministri toolil?
Kes hakkab istuma välisministri toolil? Foto: Peeter Langovits

Reformierakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas peab leidma reedeks uue välisministri kandidaadi, kelle puhul on ta lubanud arvestada nii valijatelt saadud mandaati kui seda, et ta oleks valdkondlikult tugev ekspert. Postimees pani kirja ministrikandidaadi valikuks neli võimalust, mida on ka erakonnas omavahelistes vestlustes arutatud.

1. võimalus: välisministriks vangerdatakse Hanno Pevkur

Reformierakonnas on juttu olnud võimalusest mängida taas ministrikohad ringi, nagu on ka varem mitu korda tehtud. Nii saaks välisministriks tuua laia profiiliga Hanno Pevkuri, kes on valitsusse kuulunud 2009. aastast.

Pevkur on olnud nii sotsiaal-, justiits- kui mullu kevadest alates siseminister. Praeguses ametis on ta esindanud Eesti huve Euroopa Liidu siseministrite kohtumistel, kus kõige põletavama küsimusena on arutlusel pagulasteema, samuti on tal tulnud tegeleda näiteks Venemaad puudutavate küsimustega. Laitmatu mainega Pevkur on ka Reformierakonna aseesimees.

Vabanevale siseministri kohale võib Reformierakond seejärel esitada Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehena pagulasteemasse samuti sisse elanud Kalle Pallingu, kes on juba kaheksa aastat kuulunud riigikokku, või varemgi siseministrina töötanud Kalle Laaneti, kes praegu on riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees.

Reformierakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees Valdo Randpere on välja käinud ka idee nimetada uueks välisministriks praegune haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, kes on aga ise öelnud, et on alles haridusvaldkonnas alustanud ega soovi «nii palju ja nii vähenähtava kasuteguriga reisida ja suhelda kui välisministrid». Kokkuvõttes pole tõenäosus eriti suur, et vangerdus sellisel kujul toimuks.

2. võimalus: välisministriks tuleb Siim Kallas

Kauaaegse eurovoliniku, kunagise peaministri ja varemgi välisministri ametit pidanud Siim Kallase toomist valitsusse pooldavad mitmed eksperdid ja kõrged poliitikud, kes kiidavad tema kogemusi ja rahvusvahelist tuntust. Samas tekitaks selline samm väga suure tõenäosusega pingeid Reformierakonna sees.

Ühelt poolt ei pruugi Rõivas Kallast enda kabinetti soovida, kartes, et temast võib seeläbi saada Kallase valitsuse peaminister. Samuti ei kiirusta kohta tahtma Kallas, kes alles eelmisel kevadel valitsuse moodustamisest loobus. Välisminister vajab praeguses olukorras peaministri tingimusteta toetust, kuid tekib küsimus, kas Kallas saaks sellega arvestada.

Postimehe andmetel ei ole Rõivas Kallasega võimalikust ministrikohast seni ka rääkinud.

3. võimalus: valitsusse meelitatakse valdkonna tipptegija

Kolmas võimalus on leida uus välisminister valdkonna tipptegijate seast ehk väljastpoolt erakonda. Seda võimalust kasutas Rõivas juba eelmise valitsuse ajal, kui tõi väliskaubandus- ja ettevõtlusministriks Anne Sullingu ja rahandusministriks Maris Lauri. Toona see lahendus töötas.

Pärast Keit Pentus-Rosimannuse tagasiastumisteadet on erakonnas taas mängitud mõttega kutsuda valitsusse staažikas diplomaat Marina Kaljurand. Teda peeti üheks kandidaadiks juba mullu enne Pentus-Rosimannuse välisministriks nimetamist, kuid toona Rõivas talle ettepanekut ei teinud. Tõenäoliselt pole ka Kaljurand ise niisama lihtsalt nõus poliitikale sõrme andma.

4. võimalus: Euroopast tuuakse tagasi Urmas Paet

Neljandat võimalust tuua valitsusest tagasi kauaaegne välisminister, sügisel Euroopa Parlamenti suundunud Urmas Paet ei peeta eriti tõenäoliseks. Kuigi Paet kandideeris riigikogu valimistel ning lootis juba kevadel uuesti ministriks saada, jättis Rõivas toona talle ettepaneku tegemata. Nüüdseks on Paet riigikogu mandaadist loobunud ja tõenäoliselt ei soovi ka veel Euroopa Parlamendi kohta üles öelda valitsuse kasuks, mis väga kaua ei pruugi kesta.

Rõivasele teeks Paeti esitamise keerulisemaks ka president Toomas Hendrik Ilvese reedene avaldus. Ühelt poolt märkis president, et uue välisministri puhul pole olulised ladusalt sõnastatud pressiteated, vaid professionaalne välispoliitiline visioon ning oskus selle nimel töötada koos välisteenistusega, teisalt avaldas aga arvamust, et Paetil on Euroopa Parlamendis veel neli aastat töötada ja vaevalt, et ta tahab seda pooleli jätta.

Rõivas ise on öelnud, et arvestab uue välisministri kandidaadi valikul mitut aspekti. «Üks asi, mida on ka varasemalt tõsiselt olulise plussina arvestatud, on valijatelt saadud mandaat,» ütles ta eelmisel neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

Samas on tema sõnul oluline, et uus minister oleks valdkondlikult tugev ekspert. «Meil on julgeolekuolukord, mis eeldab ka valdkonna tundmist või vähemalt võimekust sellesse teemasse väga kiiresti sisse elada, nii et neid asju, mida kaaluda, on mitu,» ütles Rõivas ja lisas, et ei kavatsegi seepärast otsusega liigselt kiirustada.

Reformierakonna juhatus koguneb Rõivase ettepanekut arutama reede hommikul.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles