Eesti võrdlus soolise võrdõiguslikkuse punase laterna Jeemeniga

Jürgen Tamme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jeemeni naine kerjamas pealinna Sanaa tänaval.
Jeemeni naine kerjamas pealinna Sanaa tänaval. Foto: SCANPIX

Maailma Majandusfoorumi (WEF) iga-aastase soolise võrdõiguslikkuse aruande kohaselt on naiste ja meeste võrdõiguslikkus endiselt kõige suurem probleem Araabia poolsaarel asuvas islamiusulises Jeemenis. Eesti on 134 riigi hulgas 47. kohal.

Soolise võrdsuse määr

Jeemenil 0,460, Eestil aga 0,702. Riikide hindamisel seati numbrid nõnda, et 1 on täielik võrdsus ja 0 täielik ebavõrdsus. Võrreldes mullusega on vastav näitaja Jeemenil langenud 0,006, Eestil 0,0076 punkti. WEFi raporti kohaselt on viimase viie aasta jooksul uuringus osalenud riikidest Jeemeni soolise võrdsuse määr alati kõige ebavõrdsem.

Üldised majandusnäitajad ja –võimalused

See näitaja hõlmab nii majandustegevusest osavõttu, palka, vastutust tööelus, oodatavat sissetulekut, sama töö eest saadud palka ning meeste ning naiste osakaalu tippjuhtide hulgas ja teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Jeemen hoidis üldtabelis 134. kohta, Eesti paiknes aga 35. kohal.

Märgatavalt suur on riikide erinevus palgatasemes. Kui Jeemenis elavate meeste arvatav sissetulek on aastas 3715 dollarit (üle 41 000 krooni) ning naistel 921 dollarit (üle 10 000 krooni) siis Eestis teenivad mehed 25 169 dollarit (282 000 krooni) ning naised 16 256 dollarit (182 000 krooni)

Seejuures on Jeemeni sisemajanduse koguprodukt ühe inimese kohta 1160 dollarit (13 000 krooni) ning Eestis 17 454 dollarit (195 000 krooni).

Raporti järgi on naiste töötusmäär Jeemenis 79 ning meeste oma 26 protsenti. Eestis on see WEFi andmetel meeste hulgas 22 protsenti ja naiste seas 31 protsenti. Eesti statistikaameti andmetel on need näitajad siiski väiksemad.

Haridusvõimalused

See näitaja hõlmab kirjaoskuse taset, osakaalu alg-, kesk- ja kõrgahariduses. Eesti hoiab vastavas tabelis 38. ja Jeemen 132. kohta. Kirjaoskuse protsent on Jeemeni naiste seas 43, meeste hulgas aga 79 protsenti. WEFi raporti kohaselt puudub Eestis kirjaoskamatus.

Tervis ja eluiga

Näitaja kajastab naiste ning meeste osatähtsust rahvastikus ning oodatavat eluiga. Eesti on vastavas tabelis 50 ja Jeemen 81. Kui Eestis on naiste oodatav eluiga 71 ning meestel 61 eluaastat, siis Jeemenis vastavalt 55 ja 53.

Poliitiline esindatus

Näitaja kajastab naiste osakaalu parlamendis ja valitsuses ning ka seda, kas riiki juhib või on viimase 50 aasta jooksul juhtinud naine. Jeemen on vastavas tabelis 130., Eesti aga 74..

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles