Maailma Majandusfoorumi (WEF) iga-aastase raporti kohaselt edestab Venemaa soolise võrdõiguslikkuse edetabelis Eestit nii üldiste majandusnäitajate, haridusvõimaluste kui ka tervist ja eluiga puudutavate näitajate poolest.
Miks edestab Venemaa sugupoolte võrdsuselt Eestit?
12. oktoober 2010, 12:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soolise võrdsuse määr
Värske raporti kohaselt on Venemaa tõusnud tabelis kuue koha võrra 45. positsioonile. Mullu 37. positsiooni hoidnud Eesti langes aga 47. kohale. Soolise võrdsuse määr on Venemaal 0,7036, Eestil aga 0,702. Riikide hindamisel seati numbrid nõnda, et 1 on täielik võrdsus ja 0 täielik ebavõrdsus. Võrreldes mullusega on vastav näitaja Venemaal tõusnud 0,0049, Eestil langenud 0,0076 punkti.
Üldised majandusnäitajad ja –võimalused
See näitaja hõlmab nii majandustegevusest osavõttu, palka, vastutust tööelus, oodatavat sissetulekut, sama töö eest saadud palka ning meeste ning naiste osakaalu tippjuhtide hulgas ja teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Venemaa hoidis üldtabelis 28. kohta, Eesti paiknes aga 35. kohal.
WEFi uurimuse kohaselt moodustab Eestis naiste palk 62 protsenti samasugust tööd tegevate meeste palgast. Venemaa vastav näitaja on 66 protsenti. Tabelis annab see Eestile 87. koha ning Venemaale 68. koha.
Kui Venemaal elavate meeste arvatav sissetulek on aastas 18 171 dollarit (üle 203 000 krooni) ning naistel 11 675 dollarit (ligi 131 000 krooni) siis Eestis teenivad mehed 25 169 dollarit (282 000 krooni) ning naised 16 256 dollarit (182 000 krooni).
Raporti kohaselt moodustavad naised Venemaa seadusandjatest, kõrgematest ametnikest ja tippjuhtidest 37 protsenti. Eestis on vastav näitaja võrreldes mullusega tõusnud 36 protsendini.
Raporti järgi on naiste töötusmäär Venemaal 31 ning meeste oma 26 protsenti. Eestis on see WEFi andmetel meeste hulgas 22 protsenti ja naiste seas 31 protsenti. Eesti statistikaameti andmetel on need näitajad siiski väiksemad.
Haridusvõimalused
See näitaja hõlmab kirjaoskuse taset, osakaalu alg-, kesk- ja kõrghariduses. Eesti hoiab vastavas tabelis 38. ja Venemaa 26. kohta.
Tervis ja eluiga
Näitaja kajastab naiste ning meeste osatähtsust rahvastikus ning oodatavat eluiga. Eesti on vastavas tabelis 50. ja Venemaa 40.. Kui Eestis on naiste oodatav eluiga 71 ning meestel 61 eluaastat, siis Venemaal vastavalt 65 ja 55.
Poliitiline esindatus
Näitaja kajastab naiste osakaalu parlamendis ja valitsuses ning ka seda, kas riiki juhib või on viimase 50 aasta jooksul juhtinud naine. Venemaa on vastavas tabelis 85., Eesti aga 74.. Venemaal moodustavad naised WEFi raporti kohaselt kõikidest rahvasaadikutest 14, Eestis 23 protsenti. Venemaal valitsuses on kolm naisministrit, Eestis vaid üks.