Interaktiivne: keskmine uppuja on kalale läinud purjus saarlane

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tauno Suurkivi, päästeameti direktori asetäitja
Tauno Suurkivi, päästeameti direktori asetäitja Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

KAKSKÜMMEND AASTAT UPPUMIST EESTIMAAL (kliki lilladele tulpadele)

«Inimene ei vali endale uppumise, vaid tegevuse kohta,» ütles päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi. «Ja sealt algavad rasked küsimused.» Postimees vaatas, kes upub, kus upub ja miks upub:

Keskmine uppuja...

Tauno Suurkivi. Foto: 
Tauno Suurkivi. Foto: Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

... on 47-aastane:

Uppujate keskmine vanus on 47. «Tavaliselt arvatakse, et uppujaks on alkoholi tarbiv noor mees, aga tegelikult on nad vanemad,» ütles Suurkivi. «Siin asub mängu kalastajate punt. Väga paljud kalastajad on vanemas eas meesterahvad, kes on liiga enesekindlad. Arvatakse, et kui ma ei ole 30 aastat päästevesti selga pannud, siis ei pane ma ju täna ka seda selga. Kui seni pole midagi juhtunud, miks peaks täna?»

 

... on mees:

82 protsenti uppujatest on viimase kuue aasta jooksul olnud mehed. Suurkivi sõnul on selgitus imelihtne: nii kalamehed kui alkoholitarbijad on valdavalt mehed.

Viie uppuja puhul on andmed siiani teadmata, mis on Suurkivi arvates statistiline viga. Pole võimalik, et inimene oleks lagunenud vees sellise tasemeni, et tema sugu poleks võimalik määrata. Lausa 25 inimese puhul pole aga siiani teada, kui vanad nad hukkumise hetkel olid.

... ujub pigem jões, kodu lähedal ja saartel:

Esmapilgul tunduvad Harjumaa ja Ida-Virumaa tõeliste veehaudadena, sest kõige rohkem on hukkunuid seal. Näiteks pealinnas ja selle ümbruses on viimase viie aastaga uppunud 87 inimest. Siiski. Rahvaarvu vaadates pole Harjumaal asi sugugi hull. Hiiumaal on aga tuhande inimese kohta lausa 1,4 uppujat ja Saaremaal 0,72. Nii et hoopis saartel on uppuda kõige tõenäolisem.

Hiiumaa päästepiirkonna juhataja, põline hiidlane Hannes Aasma, selgitas seda Suurkivile nii: Saarlane ja hiidlane ei käi meres mitte ujumas, vaid paadiga kalal. Sellepärast pole tal ka arenenum ujumisoskus. Ka on jätnud paljud elu Võrumaale, näiteks Tamula järve (vaata kaarti all).

66 protsenti uppus tuttavas piirkonnas

Viimase viie aasta jooksul on 84 inimest uppunud jões ja 70 meres. Suurkivi: «Jõgi pole vaid kiire, vaid ka salakaval. Seal on kiirus erinev, põhjareljeef on järsk, võib olla kivine. Aga mitte ainult jões. Nagu Narva-Jõesuus juhtus - mere ja jõe kokkupuutealal tekib väga ohtlikke situatsioone. Jõesäng ulatub väga kaugele merre välja. Kui inimene on enda arvates läinud merre ujuma, võib ta tegelikult järsku sattuda jõkke. Tekib vool, tekivad keerised...»

Eelmisel aastal leiti enam kui pooled ehk 57 protsenti uppunutest suplemiseks mitteettenähtud kohtadest. Veelgi rohkem ehk 66 protsenti uppus tuttavas piirkonnas või veekogus.

... läheb suplema või kalale:

Suuremale osale uppujatest on saatuslikuks saanud suplemine või kalastamine. Suvekuudel on ohtlikumad sukeldumine, vettehüpped ja ujumine; kevadel ja sügisel pigem kalastamine ja vähipüük. Ühtlasi on suur osakaal veesõidukiõnnetustel (sh kaatri ja kummipaadi).

Igal aastal upub paar inimest maantee ääres kraavis.

... tegutseb suvel:

Kuna suvel on kõige rohkem inimesi vee äärest jahutust otsimas, on sel ajal ka kõige rohkem uppujaid. Üle poolte uppumistest leiavad aset just suvekuudel. Siiski tuleks olla veekogude juures ettevaatlik igal aastaajal.

... on joonud:

Viimase viie aasta jooksul on umbes pooltel uppujatel tuvastatud joobeseisund. Nendest koguni 90 protsenti olid mehed. Suurkivi sõnul on millegipärast ikka nii, et kui eestlane läheb ujuma või kalale, haarab ta kaasa ka pudeli. Kui purjus inimene üle paadiserva kukub, on teda peaaegu võimatu paati tagasi vinnata. Veel hullem oleks aga, kui talle hüppaks appi purjus sõber. Vette kukkunu peaks haarama paadi servast ja paati jäänud mees peaks sõidukiga kaldale sõudma või sõitma.

Mullu olid alkoholijoobes 58 protsenti uppujatest. Enamus neist (87 protsenti) olid mehed, kuid oli ka viis naist, kellest kaks uppus ujudes. Joobes olnud inimeste vanus jäi vahemikku 24-70 eluaastat. Kusjuures enim alkoholijoobes uppujaid olid 61- kuni 70-aastaste seas.

* Vees uppunu on inimene, kes hukkub õnnetuse tagajärjel vee alla vajumise ja lämbumise tagajärjel koheselt või kuni 30 päeva jooksul sündmuse toimumisest. Allikas: päästeamet

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles